EESTI ELU

Eesti Meediaettevõtete Liidu avalik pöördumine kojukande osas

 Võrumaa Teataja

Eesti Meediaettevõtete Liit pöördub Eesti Vabariigi valitsuse, Riigikogu rahanduskomisjoni ja Eesti Posti poole palvega kutsuda kokku osapooli hõlmav arutelu, leidmaks pikaajaline lahendus kojukandeteenuse probleemidele. Me ei saa eeldada päevapealt Eesti täiemahulist digitaliseerimist, seega on postiteenuse järele vajadus ka kaugemas tulevikus.

Kõik osapooled omavad mõnda lahenduse elementi, mis koostoimes võiksid pakkuda kindlust, et maakojukanne võiks jätkuda veel vähemalt lähema kümnekonna aasta jooskul. Eesti Meediaettevõtete Liidu poolt osaleksid arutelus omanike, kirjastajate, trükikodade ja ka Express Posti esindajad.

Eesti Meediaettevõtete Liidu poolt on laual kolm konkreetset ettepanekut, võimalik, et neid lisandub veelgi.

(1) Express Posti ja Eesti Posti koostöös luua nn. Linnade Kandeteenuse OÜ, mille tulemusena tekiks Eesti suuremates linnades senise kahe asemel üks kandeteenust osutav ettevõte, mille omanikeks oleksid Express Post ja Eesti Post. Pole välistatud, et üks kandeteenust osutav ettevõte võiks olla linnades kasumlik. Praegu peab Eesti Post seadusest tulenevalt osutama kandeteenust ka linnades, kus käib majapidamistes seetõttu kaks postiljoni. Sellise ulatusega ühise lahenduse väljatöötamiseks Eestis on vajalik ka poliitiline tahe.

(2) Senist kojukande tööprotsessi tuleks ahela kõigis osades analüüsida, mis eeldab andmete laualepanemist ja jagamist. Kõigi osapoolte kaasalöömisel oleks võimalik jõuda erinevate töölõikude automatiseerimisettepanekuteni ning selguks vajalik investeering, kus oleks võimalik paluda ka riigi abi.

Näiteks võimaldaks ühine analüüs leida lahendusi, kas mõni töölõik või tegevus on kokkuvõttes soodsam lahendada trükikodade, Eesti Posti või väljaannete endi poolt, või kas oleks efektiivsem kanda osades piirkondades kõik saadetised koos perioodikaga varahommikul.

Ühekordne optimeerimise investeering on odavam kui iga-aastase dotatsiooni võimalik tõstmine, samuti võimaldaks tööprotsessi parandamine parandada kande kvaliteeti ja loobuda iga-aastasest vajadusest tõsta kojukande hindu, millel on perioodika levikule kahjulik mõju.

(3) Analüüsime, kui palju peaks meil olema tulevikus kandepäevi ning millised oleksid vajalikud garantiid kande kvaliteedi tagamiseks, et tarbija saaks ajalehti ja ajakirju mõistlikul kellaajal (pigem hommikul, kui õhtul).

Eesti Meediaettevõtete Liit on seisukohal, et maakojukande sälitamiseks tulevikus on võimalused olemas, kuid siin on möödapääsmatu riigipoolne eestvedamine ning pikaajaline strateegiline vaade. Sellega seonduvalt palume ka 11,1-protsendise maakojukande hinnatõusu edasilükkamist.

Tänasest võib sõita naastrehvidega

FOTO: Aigar Nagel

Teisipäevast on taas lubatud sõita naastrehvidega. 

Reeglina võib naastrehve kasutada 15. oktoobrist 31. märtsini. 

Aasta läbi tohib sõita lamellrehvidega, mille tähistus on M+S, MS, M.S. või M&S.

Sõidueksamit ootavad ees suured muudatused

FOTO: Aigar Nagel

Järgmise aasta veebruarist ei hinnata maanteeameti sõidueksamil enam üksikuid vigu, vaid võetakse arvesse sõiduoskus tervikuna, kirjutab Postimees.

«Eksamineerija teeb oma otsuse juhikandidaadi kompetentsuse alusel,» selgitas maanteeameti eksamiosakonna juhataja Tarmo Vanamõisa, lisades, et viimasest määruse muutmisest on möödas kaheksa aastat. «Mis kunagi oli päevakajaline, ei pruugi praegu enam seda olla,» tõdes ta.

Kõige suurem muutus toimub hindamises, kus vigadepõhiselt lähenemiselt minnakse üle kompetentsipõhisele, mis tähendab, et tähtis ei ole kontrollida üksiku elemendi oskust, vaid vaadelda tervikut ja liikluses toimimist. Vanamõisa sõnul peab juht oskama igapäevaseid ülesandeid normaalsel tasemel lahendada. «Õppima ei pea eksamiks, vaid peab õppima liiklema,» rõhutas Vanamõisa.

Alates veebruarist tuleb lisaks sõidule sooritada kümne minuti jooksul kolm harjutust. Uue seaduse järgi on kohustuslikud harjutused manöövriga parkimine ja piiratud alal tagasipööramine. Lisaks on eksamineerijal õigus oma valikul üheks lisaharjutuseks, milleks võib olla kas tagurdamine otse, kurvi mööda või külgboksi. Kui eksamineeritav kümne minuti jooksul harjutustega hakkama ei saa, loetakse eksam mittesooritatuks.

«Autokoolil on oma õppekava koostamisel vaja vaeva näha,» ütles Vanamõisa, kelle sõnul on 30 kohustuslikku sõidutundi minimaalne, mille tulevane juht peaks autokoolis läbima. Tema hinnangul on see hea ettevalmistuse korral piisav, et eksam edukalt sooritada ja iseseisvalt liiklusesse minna. Vanamõisa sõnul peaks õpilase oskusi hindav sõiduõpetaja ka ütlema, kas on mõtet eksamile proovima minna või tuleb veel harjutada.

«Süsteemi muutus ei tohiks muuta autokoolide õppe korraldust,» ütles MG Autokooli esindaja Tatjana Varakuta, kelle hinnangul on autokoolidel juba praegu selline õppekava, mis aitab juhendataval iseseisvalt liikluses hakkama saada.

Varakuta sõnul on autokoolid eesootavate muudatuste tõttu senist korraldust muutnud. Näiteks on autokoolide õpetajad hakanud keskenduma harjutuste kiirusele, hinnatakse sõitu üldiselt ja seda, kuidas stressirohkes olukorras linnas hakkama saadakse, kas osatakse ohte ette näha ja nii edasi. «Aastaid on sellest räägitud, kuid sõiduõpetajal ja eksamineerijal pole olnud kordagi võimalust omavahel suhelda,» osutas Varakuta probleemile.

Tema sõnul peaksid sõiduõpetaja ja eksamineerija omavahel rohkem suhtlema, kuid praegu jõuab tagasiside sõiduõpetajani ainult õpilase kaudu.

AV Rae Liikluskoolituse OÜ juht Vello Voog arvas, et paberil on muudatus hea, kuid ta ei usu, et see jõuab sõidueksamil kasutusse. «Eksamiseadusest pole maha võetud, et kui üle pideva joone sõidad, siis ei kuku läbi,» tõi ta näite.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD