Menu

Õiguskantsler pidi sekkuma koolitoidu jagamisse

  • Kirjutas BNS

Kuna õiguskantsler sai üle Eesti küsimusi koolitoidu jagamise kohta eriolukorras, kirjutas ta kohalikele omavalitsustele, kuidas seda seaduse järgi tegema peab, kirjutab Postimees. 

Paljude jaoks ootamatult selgus, et kõigil koolitoidule õigust pole. «Mõnel juhul tundusid koolitoidu saamiseks seatud tingimused vanematele ebaõiglased,» põhjendas õiguskantsler Ülle Madise koolitoidu-ringkirja saatmist. «Sestap selgitasime, et kaugõppe ajal võib tõesti eelistada majanduslikes raskustes peresid, ent nende väljaselgitamine ei tohi alandada väärikust ega kallutada koolilõunast loobuma.»

Nimelt saatsid mitmed koolid lastevanematele kirja, milles palusid endast teada anda neil, kes vajavad toiduabi, mõni kool soovis lisaks kontoväljavõtet või töötukassa tõendit pere majanduslikult raske olukorra kohta. Tulemuseks oli taotluste vähesus – kes ei soovinud end «vaeseks» tunnistada, kes kartis, et teda peetakse toidupaki saamiseks liiga rikkaks ja hakatakse halvustama ja nii edasi. Oli ka vastupidiseid näiteid: uuriti, kas on õigus nõuda koolitoitu või selle asemel raha, kui omavalitsus seda niisama anda ei taha, kirjutab Postimees.

«Valdadel ja linnadel on õigus otsustada, kas pakkuda koolilõunat kõigile soovijatele või vajaduse kohaselt üksnes abivajavatele õpilastele,» selgitas Madise. «Tingimused peavad olema selged, õiguspärased ja põhjendatud ning neist tuleb õpilasi ja nende vanemaid teavitada.»

Õiguskantsleri sõnul on vanemate pahameelt põhjustanud arvamine, et riikliku koolilõunatoetuse tõttu peavad kõik õpilased tasuta koolitoitu saama. «Tasuta koolilõuna on reeglina võimalik aga siis, kui oma toe lisab kakohalik omavalitsus,» märkis õiguskantsler. «Seesugust kohustust aga kohalikul omavalitsusel ei ole. Mõistes vanemate raskusi kriisiajal, tuli siiski selgitada, et lapse heaolu ja kasvatamise eest vastutavad ennekõike vanemad.»

Kuut kooli pidav Võru vallavalitsus on üks neist, kes otsustas jagada koolitoidupakke vajaduspõhiselt. «Koolid koostasid sooviavalduste alusel pakisaajate nimekirjad, vallavalitsuse töötajad vedasid pakid kodudesse laiali,» selgitas abivallavanem Piret Otsatalu.

Tema sõnul said toidupaki kõik, kes seda küsisid. Lisaks olid mõned pered, kes ei küsinud, kuid vallaametnike teada siiski abi vajasid. «Neile helistasime ja selgitasime, et on võimalik toidupakki saada,» ütles Otsatalu.

Tema sõnul õpib valla koolides kokku 1118 õpilast, vald viib toidupakke 346 perele. Kolmeks nädalaks mõeldud pakis on purgisupid, külmutatud tooted, hakkliha, maiustused jne. Mis ülejäävast toidurahast saab? «Kuna tegu on sihtotstarbelise toetusega, võivad koolid selle eest osta kooliköögis vajaminevat,» selgitas Otsatalu.

Sama teed läks ka Tallinna Jakob Westholmi gümnaasium. «Koolis on umbes tuhat õpilast, toidupaki soov on 301 perel,» rääkis direktor Rando Kuustik. «Üksikud lapsevanemad on kurjustanud, et miks just see toode või toiduaine on toidupakis, aga selgitades mõistetakse kiiresti olukorda,» lisas Kuustik, kelle sõnul on toidupakis piimatooted, juur- ja puuviljad, munad, teraviljatooted, purgisupid, lihatooted jms tasakaalustatud toidu valmistamiseks.

Põlvamaal asuva Kanepi gümnaasiumi direk tor Diana Leenurm ütles, et kool jagas hakatuseks toidupakke sooviavalduste alusel. Avaldusi laekus aga vähe. «Teisel korral jagasime toidupakke kõigile 206 õpilasele, vaid vähesed ütlesid ära,» märkis ta. «Oleme toidupakkide sisus arvestanud laste toitumisharjumustega ja pikema säilivusega.»

LOE VEEL

15 PÄEVA ENIMLOETUD