EESTI ELU

Reedel saab nautida kuni 32 soojakraadi

Võrumaa Teataja 07 Juuni 2019 Comments ()

Loe veel: Reedel saab nautida kuni 32 soojakraadi

Elanikud näevad peamiste ohtudena Eestile küberründeid ja valeuudiseid

BNS 06 Juuni 2019 Comments ()

Eesti elanikud peavad peamiste Eesti riiki ähvardavate ohtudena küberrünnakuid, valeuudiste levikut ning välisriigi sekkumist, selgub uuringust.

Kaitseministeeriumi tellitud uuringu tulemustest selgub, et enam kui pooled vastanutest peavad viie Eesti riiki ähvardava ohu realiseerumist lähemate aastate jooksul väga või küllaltki tõenäoliseks.

Aasta aastalt on peetud üha tõenäolisemaks organiseeritud rünnakuid infosüsteemide vastu ehk küberrünnakuid, nende realiseerumist peab väga või küllaltki tõenäoliseks 75 protsenti küsitletutest. Mullu oktoobris oli selliseid vastajaid 67 protsenti.

Olulisuselt teisel kohal on valeuudiste levik, mis on väga või küllaltki tõenäoline 71 protsendi küsitletute arvates. Mullu oktoobris arvas nii 65 protsenti. Kolmandal kohal on 62 protsendiga mõne välisriigi sekkumine Eesti poliitika või majanduse mõjutamiseks oma huvides. Oktoobris arvas nii 58 protsenti.

Neljandale kohale tõusis vihakõne levik 55 protsendiga (oktoobris 45 protsenti) ja viiendaks jäi ulatuslik merereostus, mida peeti väga või küllaltki tõenäoliseks 54 protsendi küsitletute poolt (oktoobris 53 protsenti). 43 protsenti küsitletutest peab tõenäoliseks ka ulatuslikku looduskeskkonna reostust.

Ülejäänud ohtude väga või küllaltki tõenäoliseks pidajate osakaal on 30 protsenti ja alla selle.

Kõige vähem tõenäolisteks hinnatakse vastajate poolt ulatuslikku või piiratud ulatusega sõjalist rünnakut Eesti vastu - seda peab väga või küllaltki tõenäoliseks vaid viiendik küsitletutest.

Ka Eesti siseste ohtude hindamisel ilmnevad erinevused eestlaste ja mitte-eestlaste poolt antud vastustes. Eestlased peavad enamikke ohte tõenäolisemaks kui venekeelsed vastajad.

Võrdselt tõenäoliseks peetakse ohte keskkonnale ehk ulatuslikku merereostust ja looduskeskkonna reostust, rünnakut Eesti kodanike vastu välisriigis, Eesti riigi majanduslikku kokkuvarisemist ja massilisi tänavarahutusi.

Kui küberründeid peab ohuks 81 ja vihakõne levikut 63 protsenti eestlastes, siis mitte-eestlaste seas olid need näitajad vastavalt 61 ja 43 protsenti.

Küsitluse viis tänavu märtsis kaitseministeeriumi tellimusel läbi Turu-uuringute AS. Uuringu käigus küsitleti 1209 Eesti elanikku alates 15 aasta vanusest.

Sel suvel ja sügisel on kõigi tähelepanu Kagu-Eestil

Võrumaa Teataja 05 Juuni 2019 Comments ()

Lisa anonüümne kommentaar

Riigihalduse minister Jaak Aab kohtus eile riigikogus Kagu-Eesti toetusrühma ja piirkonna arenduskeskuste juhtidega. Minister tutvustas kohtumisel Kagu-Eesti programmi toetusmeetmeid ning kolme maakonna arenduskeskuste juhid esitasid oma ettepanekud piirkonna arenguvajaduste kohta.

„Kagu-Eesti maakonnad seisavad silmitsi mitmete tõsiste väljakutsetega ja piirkonna arengueesmärkide saavutamiseks on võtmetähtsusega ettevõtluse ja tööhõive soodustamine ning samuti piirkonna maine parandamine,“ ütles minister Aab. „Usun, et Kagu-Eesti programmi rakendamine annab panuse piirkonna majandustegevuse soodustamiseks ja maine tugevdamiseks.“

Kagu-Eesti programmi kolm peamist toetussuunda on toetada kohaliku ettevõtluse arengut, piirkonna spetsialistide eluaseme korrastamist koostöös omavalitsustega ja piirkonna mainekujundust. Programmi eelarve on aastateks 2019-2022 on 3,2 miljonit eurot.

„Sel aastal on Kagu-Eesti erilises fookuses. Augustis toimuvad seal riigiametnike välitööd ja septembris plaanib pikema aja jooksul Kagu- Eestis töötada president Kersti Kaljulaid. See on positiivne sõnum nii kohalikele inimestele kui ka ettevõtjatele, et nende tegemised, rõõmud ja mured lähevad korda,“ lisas minister.

Riigikogu Kagu-Eesti toetusrühma esimehe Anneli Oti sõnul on Kagu-Eesti elukeskkond ainulaadne, kuid kahjuks pikalt poliitiliselt alahinnatud ja -rahastatud. „Ei ole saladus, et Kagu-Eesti on pikalt olnud poliitiliste prioriteetide järjekorras viimaste hulgas. Paljud meie kodukandi inimesed on pidanud otsima tööd Eestist väljaspool, sest olemasolevad töökohad ei suuda tagada piisavaid sissetulekuid elementaarseteks kuludeks. Mure on ka ühenduste ja kohalike teedega, mis nõuavad juba pikki aastaid suuremaid investeeringuid. Pidev teenuste kaugenemine tekitab inimestes ebakindlust ja sunnivad inimesi oma kodust lahkuma. Eesti riik peab Kagu- Eestist rohkem hoolima. Viimastel aastatel on olukord küll veidi paranenud, kuid pean väga tähtsaks, et ka värske minister arendaks piirkonna võimalusi,“ sõnas Ott.

Riigikogu kohtumisel osalesid riigihalduse minister Jaak Aab, regionaalpoliitika talituse juhataja Kaire Ööbik, Võrumaa Arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots, Põlvamaa Arenduskeskuse juhatuse liige Lennart Liba, Valgamaa Arenguagentuuri juhatuse liige Anneli Kattai, Kagu–Eesti toetusrühma liikmed Anneli Ott, Andrus Seeme, Ivari Padar, Tarmo Tamm, Kristina Šmigun-Vähi, Kalvi Kõva, Merry Aart, Uno Kaskpeit, Paul Puustusmaa.

EESTI ELU

DIGILEHED

LOE VEEL

VIIMATI LISATUD

ARVAMUS

KRIMI

Võru LV istung

ENIMLOETUD

20 PÄEVA ENIMLOETUD