Selgunud on kohalikud omavalitsused ja nende partnerid, kes asuvad erivajadusega laste abistamisel katsetama uut hindamise ja toe korraldamist - uue teenusemudeli eesmärk on saavutada olukord, kus laps ja tema pere saavad kiiremini ja mugavamalt vajalikku tuge. 

Uues mudelis kaovad dubleerivad hindamised ning last hindab ühe asutuse spetsialist, kes arutab lapse vajadused teiste valdkondade spetsialistidega läbi. „Hetkel teeb iga asutus oma hindamise üksi ja infot eriti teistega ei jaga. Seetõttu peab laps käima sageli mitu korda erinevates asutustes hindamisel, näiteks logopeedi juures. See on nii lapsele ja tema perele kui ka riigile raha- ja ajakulu,“ seletas sotsiaalkindlustusameti rehabilitatsiooni talituse arendusspetsialist Alice Juurik.

Eri valdkondade teenuseid integreerides tagatakse olukord, kus last ja peret vaadeldakse tervikuna. Abi korraldatakse eri valdkondade spetsialistide koostöös lapse igapäevases keskkonnas. „Töökorralduse mudeleid testides on toe tagamisel keskne roll kohalikul omavalitsusel. Kohaliku omavalitsuse töötaja täidab juhtumikorraldaja rolli, kes koordineerib vajaduste hindamise protsesse, on kõigi osapoolte vahel kontaktiks, korraldab vahehindamisi ja nii edasi,“ täpsustas Juurik. 

Evi Vilgats nõustamis- ja koolituskeskusest Papaver loodab oma meeskonnaga, et uus teenusemudel vähendab bürokraatiat ja lapsed pääsevad edaspidi kiiremini teenusele. „Tahame inimest hoida ning talle teenust osutada. Praegu jõuab inimene teenusele sageli solgutatuna ja segaduses, mitmete taotluste ja hindamiste täitmisest väsinuna. Seetõttu kulub usalduse ja kontakti loomisele rohkem aega. Soovime, et ta siseneks teenusele ühest uksest ning täidaks dokumendid ära üks kord ja ühes kohas. Ka teenuseosutajatel on hetkel liiga palju bürokraatiat, kuigi tegelikult tahame lihtsalt pühenduda inimestele.“ 

Konkurss kuulutati välja tänavu märtsis. Uut teenusemudelit hakkavad piloteerima Saaremaa vallavalitsus ja partnerid Kallemäe kool, SA Kuressaare haigla ning Kuressaare perekodu:  Võru ja Kambja vallavalitsus ja partnerid OÜ Varajase kaasamise keskus, SA Tartu ülikooli kliinikum ja Dr Aune OÜ; Kuusalu vallavalitsus  ja partnerid MTÜ Papaver ning OÜ Kuusalu tervisekeskus; Tartu linnavalitsus  ja partnerid SA Agrenska fond ning SA Tartu ülikooli kliinikum; Haapsalu linnavalitsus ja partnerid MTÜ Papaver ja TÜ Haapsalu perearst Helle Saarsoo; Rakvere vallavalitsus ja partnerid MTÜ Lumi teraapia, Sõmeru perearstikeskus, Sõmeru lasteaed ja OÜ Rakvere laste tervisekeskus ning Väike-Maarja vallavalitsus ja partner MTÜ Virumaa tugiteenused. Kohalikele omavalitustele on toeks piirkondlikud Rajaleidja keskused.

Riigikogu sotsiaaldemokraadist liige Ivari Padar jättis kolmapäeval Euroopa Liidu lippude teemalisel hääletusel hääletamata, samas oleks võinud just tema hääl tuua EL-i lipud tagasi parlamendi Valgesse saalis. 

Teatavasti toetas Reformierakonna ettepanekut EL-i lipud Valgesse saali tagasi tuua 38 saadikut, sellele olid vastu 39. Riigikogu statistikast selgub aga, et opositsioonilistest sotsiaaldemokraatidest olid parlamendis kohal, kuid ei hääletanud Ivari Padar ja sotside värske esimees Indrek Saar. Nende häältega oleks aga Reformierakonna ettepanek läbi läinud. 

Padar kinnitas BNS-ile, et olid erakorralised asjaolud, miks ta ei saanud hääletuse ajal saalis olla. "Aga ma leian küll, et EL-i lipp võiks koos Eesti lipuga Valges saalis olla," lisas Padar. 

Saart ei õnnestunud BNS-il tabada. 

Hääletamata jättis ka parteitu Raimond Kaljulaid, kes on varasemalt samuti opositsiooni poolele hoidnud. Kaljulaid põhjendas hääletamata jätmist asjaoluga, et oli absoluutselt arusaamatu, mida riigikogu esimees Henn Põlluaas täpselt hääletusele pani.

"Riigikogu esimees juhtis seda osa istungist küllalt kummaliselt. Sisuliselt muidugi liitun kolleeg Mihhail Lotmani tõdemusega, et ilmselt on kõik päris probleemid lahendatud, et saame tegeleda ka Valge saali sisekujunduse küsimusega. Hääletada saab küsimustes, mille puhul on arusaadav, milline on selle hääletuse tulemus ja nii edasi. See konkreetne küsimus oli minu arvates läbi mõtlemata ja ebaselge ning sel põhjusel ma ei osalenud sellel hääletusel," selgitas Kaljulaid BNS-ile.