Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) analüüsi kohaselt võib ühe suure tormi kahjunõuete kogusumma ulatuda paari miljoni euroni -  nädalavahetuse tormi täpne kahju selgub kuu aja jooksul, kui kõik nõuded on laekunud.

EKsL-i kahjuennetuse valdkonna juhi Ülli Reimetsa sõnul muutub purustuste oht tõenäolisemaks, kui keskmine tuulekiirus ületab 21 m/s. „Tavapäraselt on tormituultest tingitud kindlustusnõuete kahjusumma keskmiselt üle miljoni euro aastas. Tugevad tormid koos kaasneva üleujutusega, nagu olid Pärnus 2005. aastal, suurendavad tekkinud kahju kordades,“ ütles Reimets.

Viimase 10 aasta kõige suurem tormituule kahju oli 2013. aastal, kui oktoobri ja detsembri tormide tuulepuhangud ulatusid üle 30 m/s. Üle Eesti oli sel aastal 1156 hoonetega seotud tormikahju kindlustusjuhtumit kogusummaga 2,2 miljonit eurot. Samas suurusjärgus kahjud olid ka 2011. ja 2015. aastal.

If Kindlustuse varakindlustuse grupijuhi Lauri Nõu sõnul on kindlustusselts nädalavahetusel toimunud tormi järgselt registreerinud üle 80 kahjujuhtumi, mille kahjude kogusumma ületab 225 000 eurot ning võib prognoosida, et see summa kasvab oluliselt. „Suuremaid kahjustusi põhjustavad tuule mõjul purunenud katused ja kukkunud puud. Katuste parandamisel tuleb nii mõnigi kord remontida lisaks vihmavee tagajärjel tekkinud kahjustusi inimeste kodudes. Käesoleva tormiga seoses oleme saanud rohkem kui 40 teadet katuste purunemisest, kahel juhul lendas minema terve kortermaja katus,“ lisas Nõu.

Salva Kindlustuse varakahjude osakonna juhataja Karen Soosalu sõnul olid nädalavahetuse tormis suuremad kahjud eelkõige Lõuna-Eestis - Tartu-, Võru- ja Valga maakonnas. „Salva Kindlustusele on siiani laekunud 15 tormiga seotud kahjunõuet, aga osad on veel tulemas ja selguvad hiljem. Praegu Salvale teada antud suurim kahjujuhtum võib ulatuda kuni paarikümne tuhande euroni, kus hoonele kukkunud puu kahjustas lisaks katusele ka hoone kandvaid konstruktsioone, aknaid ja muud,“ ütles Soosalu.

EKsL-i tellimusel ja Euroopa Regionaalarengu Fondi abil kaardistasid Tartu Ülikooli ja TalTechi teadlased võimalikku tuulekiirust ja tormiohtu üle Eesti. Kevadel valminud teadustöö tulemusi ja Maa-ameti avaandmeid analüüsides selgus, et Eestis on 30 tuhat eluhoonet, mille ümbruses puhub vähemalt kord kahe aasta jooksul 10 sekundit järjest tugevam tuul kui 21 m/s ehk esineb torm.

Vähemalt kord 10 aasta jooksul satub tormi küüsi viiendik kõigist eluhoonetest. Seejuures vähemalt kord 50 aasta jooksul ulatub 10 tuhande eluhoone juures 10 sekundi keskmine tuulekiirus üle 28,4 m/s, mis on Beauforti skaala järgi maru. Paarisekundilised tuulepuhangud võivad ulatuda 30-50 m/s.

EKsL on kõiki Eestis tegutsevaid kindlustusandjaid ühendav erialaliit, mis arendab kindlustust ja kahjuennetust ning analüüsib ja avaldab kindlustusstatistikat. EKsL korraldab kindlustusvaidluste lahendamist kindlustuse lepitusorgani kaudu.

45 protsenti ettevõtjatest peab valitsuse viimase kolme kuu tegevuse mõju ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimele negatiivseks ja vaid seitse protsenti positiivseks, selgus Eesti Tööandjate Keskliidu küsitlusest.

48 protsendi vastanute hinnangul ei mõjutanud valitsus ettevõtluskeskkonda kummaski suunas.

Tööandjad viivad küsitlust läbi 2015. aasta detsembrist ja nii suurt proportsiooni valitsuse tegevusega rahulolevaid ettevõtjaid ei ole varem ühegi küsitluse tulemused näidanud.

Eesti Tööandjate Keskliidu analüütiku Raul Aroni sõnul on valitsuse tegevuses kahjulikku mõju nägevate ettevõtjate osakaal siiski veel väga suur – ligi pool vastanutest. “Seda, kas tegemist on ühekordse nihkega või suureneb rahulolu ettevõtjate seas ka edaspidi, näeme järgmiste kvartalite uuringutulemustest,” ütles Aron.

“Positiivsete ja neutraalsete hinnangute osakaal võis kasvada, kuna lubadust maksurahu hoida on siiani suhteliselt hästi peetud. Positiivselt vastanute hulgas võib olla ka väikeettevõtjaid, kelle jaoks tööjõupuudus pole võib-olla nii aktuaalne ning keda võis paeluda valitsuse lubadus elavdada maaelu ja toetada pigem just väikeettevõtlust. Võimalik, et positiivsete vastuste suurem osakaal on põhjendatud ka kolmanda kvartali suhtelisest otsuste- ja uudistevaegusega. Tavalisele ettevõtjale võib rahulik ja muutusi kuulutavate uudiste vaba periood olla ennekuulmatuks vahelduseks,” lisas ta.

Ettevõtjate hinnangul on suureks probleemiks jätkuvalt välistööjõule piirangute kehtestamine ebamõistlikus proportsioonis või nõuetes. See süvendab tööjõupuudust, palgarallit ning paratamatult läbi selle hinnatõusu. 

Negatiivsena toodi välja ka see, et lõpetati ressursitõhususe meede ja et riigieelarves ei suudetud täita teaduse rahastamise lubadust. Jätkuvalt heidetakse ette, et seadusemuudatuste puhul ei kaasata kõiki sektori osapooli. Suure miinusena tuuakse välja valitsuse plaan lammutada toimiv pensonisüsteem.

Raul Aroni sõnul sõltub see, kas ettevõtjate hinnang valitsuse majanduspoliitikale ka edaspidi paraneb, sellest, kui kiiresti ja kui sisuliselt jõutakse valitsuse positiivse programmini.

“Kas ja kuidas hakatakse reaalselt lahendusi otsima tööjõukriisile, kas riiklik haridus- ja teadustellimus on senisest praktilisem ning kuidas minnakse edasi riigireformi ja bürokraatia vähendamisega,” tõi Aron näiteid. “Ka maksurahu oleks mõistlik edasi pidada ja muudatusi pigem hoolikalt analüüsida ja süsteemselt planeerida, mitte kutsuda rahvast üles populistlikule ideekorjele. Kokkuvõtvalt oleks vaja selget suunamuutust, et valitsus seisab ettevõtluskeskkonna säilimise ja investeeringute soodustamise eest. Praegu ettevõtjad seda plaani ei taju.”

Eesti Tööandjate Keskliit soovitab valitsusel vähem keskenduda teemadele, mida kas ei ole üldse valitsuse tegevuskavas või mis lõhestavad koalitsioonipartnerite üksmeelt. Selle asemel tahaksime näha rohkem tegevusi koalitsioonileppes sisalduvas ühisosas, milles on ka ettevõtjate jaoks ka palju positiivset: riigireformiga jätkamine ja halduskoormuse vähendamine, energiakandjate- ja kütuseaktsiisi vähendamine naaberriikidega konkurentsivõimelisele tasemele, töösuhete paindlikkuse suurendamine ning haridustellimuse praktilisemaks muutmine.

Eesti Tööandjate Keskliidu tellitud ja Eesti Konjunktuuriinstituudi läbi viidud küsitlusele vastas 481 tööandjat üle Eesti ja erinevatest sektoritest. Eesti Tööandjate Keskliit viib küsitlust läbi kord kvartalis alates 2015. aasta detsembrist.

Priit Sarapuu, ASi G4S juhatuse esimees märkis, et turvasektori ja teiste tööjõumahukate ettevõtete jaoks on üheks ohukohaks võimalik alampalga järsk tõstmine. "Viimastel aastatel on palgaralli põhiliseks käivitavaks jõuks olnud tööjõupuudus. Alampalga esialgsest kokkulepitust kõrgem tõstmine annaks üldisele palkade tootlikkusest kiiremale kasvule veel hoogu juurde. Tööjõukulude kiire kasv sunnib turvaettevõtteid hinda tõstma või lepinguid lõpetama ja töötajatest loobuma," rääkis Sarapuu. 

"Paljud turvaettevõtted on seotud pikaajaliste fikseeritud hinnaga hankelepingutega. Suurem palgatõus tähendaks seda, et pakutavale teenusele peaks ettevõte hakkama ise peale maksma. Alternatiiv on liikuda tööjõumahukatelt teenustelt tehnoloogiale. Viimase kahe aasta jooksul on kümme protsenti G4S Eesti mehitatud valve klientidest valinud tehnilise valvelahenduse. Samas ei sünni sellised turvakontseptsioonid üleöö ega toimi ilma kvalifitseeritud turvaspetsialistideta," ütles Sarapuu. "Tänases majanduskeskkonnas oleks mõistlik kergitada alampalka samas tempos keskmise palgaga. Alampalk ei tohiks taas saada  terve palgaastmestiku tõstmise põhiliseks surveallikaks."

ITL-i asepresidendi Ivo Suursoo sõnul on hästi see, et ei ole otseselt midagi tehtud, mis kõrgema lisandväärtusega majandussektoreid halvaks. "Negatiivse poole pealt: on tekkinud kuvand, et meie pensionisüsteemi raputamine ongi Eesti tuleviku õnne tagamise lahendus number üks, millega kuidagi nõus ei taha olla. Tegelikult tagab meie tuleviku õnne rikkam Eesti läbi innovatsiooni ja teadus-arenduse võimendamise, teisisõnu kõrgem lisandväärtus," ütles Suursöö. 

Teiseks probleemiks on temahinnangul suurenev valitsuse iseteadlikkuse isolatsioon. "Hetkel ma ei näe valitsuse soovi olla sisulises dialoogis nendega, kes majanduse rohujuure tasandil tegutsevad. Võimalik, et tahe koostööks on olemas, aga välja see ei paista. Ilma sektoritega läbi rääkimata on tehtud otsuseid muuta suundi, toetus- ja arendusskeeme – näiteks võeti ilma erasektoriga läbi rääkimata ära 39 miljonit eurot ressursitõhususe meetmest, lahendamata on jäänud teadus- ja arendustegevuse rahastamise küsimus, silmad on kinni pigistatud välistööjõuvajaduse küsimuses," ütles Suursoo. 

Tema sõnul on praegu sisuliste teemade peale mõtlemine ettevõtlussektoris asendunud hirmuseguse sooviga, et valitsus ei teeks mingeid otsuseid. "Me ootame selgust, mis on valitsuse üks kuni kolm kõige suuremat prioriteeti, kuidas suurendada Eesti edukust ja seejärel nähtavat tahet nende teemadega tegeleda. Majanduse digitaliseerimine on pikaajaline protsess. Tahame, et selles valdkonnas kuulataks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektori ning töötleva tööstuse probleeme – nii saame sisulist koostööd teha," ütles Suursoo.  

Toiduliidu tegevjuht Sirje Potisepp lisas, et otsus keerata tagasi alkoholiaktsiis oli mõistlik. "On tõsi, et lõunanaabrite poole mineva raja „rohtu kasvamine“ võtab aega, aga trend on positiivne – ostetakse rohkem siit ja ka maksud jäävad tänu sellele Eestisse. Samuti on Soome turiste rohkem, kes kasutavad rohkem ka teenuseid,"  ütles Potisepp. 

Tema sõnul on väga murettekitav on valitsuse plaan, mis puudutab maa ümberhindamist. "Eesmärk võib olla üllas, kuid tagajärjed ettearvamatud. See võib kaasa tuua enneolematu hinnatõusu, mis hakkab mõjutama ka tootjaid ja toodete/teenuste hindu. Kui inimestel läheb elu kallimaks, hakatakse esmalt kokku hoidma esmatarbekaupade, sealhulgas toidu pealt. Hinnasurve võib tuua kaasa selle, et inimesed ei saa teha valikuid tervislikkuse ja omamaisuse võtmes, vaid ostavad pelgalt hinda. Nii aga jõuavad nende ostukorvi suure tõenäosusega hoopis importkaubad. See tähendab selgelt lööki siinsetele tootjatele, aga ka keskkonnale, sest pahatihti tulevad need kaubad teisest maailma otsast ning on toodetud viisil, mida ei saa pidada heaks tavaks," ütles Potisepp. 

"Väga oluliseks peame põhimõtet, et EL-st tulevaid regulatsioone ei võetaks Eestisse üle rangemate tingimustega kui EL nõuded üldiselt ning et valitsus vaataks ettevõtetele seatud koormisi tervikuna. Võrdsete võimaluste tagamiseks meie tootjatele tuleb lõpetada transpordisektoris topeltmaksustamine, vaadata üle kütuse- ja gaasiaktsiisid. Ka tööjõupuudus on tootvas sektoris jätkuvalt terav ning läheb veelgi hullemaks, kui valitsus ei tee arukaid otsuseid ning piirab võimalust värvata töötjaid teistest riikidest. Igale poliitilisele otsusele peab ka päriselt eelnema mõjude analüüs," lisas Toiduliidu juht.