Pühapäeval on võidupüha puhul Eestis lipupäev ning jaaniööl lippe ei langetata ning lipud lehvivad jaanipäeva puhul ka esmaspäeval.

23. juuni on üks kolmest kohustuslikust lipupäevast, kui Eesti lipp heisatakse kõikidele elu-, äri- ja büroohoonetele.

Võidupühal tähistatakse Eesti vägede pöördelist võitu Landeswehri üle 23. juunil 1919. aastal. Võidupüha paraad toimub sel aastal Tartus.

Jaanipäev on iidne suvepüha, rahvakalendris aasta tähtsaim püha.

Lipud heisatakse 23. juunil päikesetõusul ja langetatakse 24. juuni õhtul kell kümme. Kui lippu siis ei langetata, tuleb see pimedal ajal valgustada.

Euroopa Liidu (EL) tarbija nõustamiskeskus märgib, et kuigi vahendusportaalid teevad sageli lennupiletite ostu lihtsamaks, ei süveneta alati vahendusportaalide müügitingimustesse, mis võib hiljem põhjustada nördimust.

Kõige tähtsamana tuleks enne piletite ostmist välja selgitada, kes vastutab tarbija ees probleemide korral – vahendaja või lennuvedaja. Näiteks sätestavad osad vahendajad, et nemad ei vastuta millegi eest. Seega tuleb müügiportaali tingimused hoolega läbi lugeda, veendumaks kuhu ja millisel juhul saab abi saamiseks pöörduda.

Kõige sagedamini langevad tarbijad vahendusportaalide pakkumise õnge, mis lubab lisatasu eest pileteid tühistada või muuta. Jääb mulje, et vastav lisateenus kehtib kõikide lennufirmade piletitele. Paraku pakutakse tasulist tühistamisteenust ka sellistele piletitele, mis lennuvedaja reeglite kohaselt on tühistamatud. Seega tuleb arvestada sellega, et non-refundable ehk tagastamatute piletite puhul ei ole vahendusportaali „lisagarantiist“ enamasti praktilist kasu ning piletitüüp tuleb enne ostu reisijal endal kindlaks teha.

Osad portaalid pakuvad teatud summa eest ka nii öelda „probleemide lahendamise“ teenust. Tegelikkuses võib makstud summa eest osutatav teenus sisaldada vaid seda, et lennu tühistamise korral sisestab vahendusportaal reisija andmed lennuvedaja kodulehel olevale kaebuste vormile või teavitab reisijat võimalusest esitada lennuvedajale kaebus. Seda saaks reisija teha ka ise ja tasuta.

Äärmiselt oluline on lende kombineerides jälgida, kas tegemist on eraldiseisvate lendudega või ühenduslendudega ehk vahetute jätkulendudega. Vahendusportaalid pakuvad kombineeritud lennumarsruuti enamasti selliselt, et iga lend on eraldiseisev, mis tähendab seda, et kui näiteks esimene lend hilineb või tühistatakse ja seetõttu jääb reisija maha järgmisest lennust, tuleb lõppsihtkohta jõudmiseks osta oma kuludega uued piletid. Jätkulendude puhul, see tähendab sama broneeringunumbriga kaetud piletite korral, on lennuvedaja kohustatud reisija temast mitteolenevate tõrgete korral tasuta lõppsihtpunkti toimetama.

Vahendusportaalide poolt pakutud lennumarsruudi puhul on tarbijal endal kohustus jälgida ka seda, et ümberistumise aeg oleks piisav ning kas pagas tuleb kahe lennu vahel välja võtta ning endal uuele lennule registreerida.

Rahvusvaheliste piletivahendusportaalide puhul on segaduste või kaebuste puhul suhtlemine komplitseeritud sageli ka seetõttu, et tarbija ei märka enne ostu sooritamist, et tegemist on välismaise kauplejaga või ei avalda portaalid enda kohta kuigi palju teavet. Nii on enamus eestikeelseid või eestlaste seas populaarseid vahendusportaale välismaised kauplejad. Näiteks bookinghouse.ee on registreeritud Leedus, mytrip.com Kreekas, kiwi.com Tšehhis ning momondo.com Taanis. Seega tuleb tarbijal valmis olla probleemide korral inglisekeelseks suhtluseks.

Olenevalt olukorrast võib tarbijal suhtlemisvajadus tekkida näiteks seoses väljavalitud lennu tühistamisega. Samuti võib tekkida olukord, kus piletibroneeringu eest võeti tarbija arvelt küll raha, kuid hiljem laekus teade, et broneering ei õnnestunud, toimus topelt broneerimine või muu selline.

Euroopa Liidus registreeritud vahendajatega tekkinud vaidluste puhul saavad tarbijad abi ja nõu küsida EL tarbija nõustamiskeskusest, mis on tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti piiriüleseid kaebusi lahendav üksus.