Hariduslike erivajadustega õpilaste koolid saavad üle 15 miljoni euro ehituseks ja remondiks.

Valitsus kinnitas neljapäeval hariduslike erivajadustega õpilastele suunatud põhikoolide õppehoonete investeeringute kava toetuse mahuga 15,6 miljonit eurot, teatas valitsuse pressiesindaja BNS-ile.

„Selle rahaga toetame neid lapsi, kes kõige rohkem tuge vajavad, et nad saaksid õppida just neile sobivas keskkonnas,“ sõnas haridus- ja teadusminister Mailis Reps. Ta märkis, et toetus on suunatud eelkõige just nende laste õpetamise toetuseks, kelle õpikeskkond vajab mahukamaid investeeringuid ning siinkohal on riigi tugi väga oluline.

Kavas on Pärnu Päikese Kooli, Tallinna Tondi Põhikooli, Tartu Kroonuaia Kooli ja Võru Järve Kooli õppehoonete ehitus- ja korrastustööd.

Toetus aitab viia hariduslike erivajadustega õpilastele suunatud põhikoolide õppehooned vastavusse muutunud õpilaste arvuga ning muudatustega koolivõrgus. Investeeringud aitavad tagada igas maakonnas hariduslike erivajadustega õpilastele suunatud õppe kättesaadavust nüüdisaegses õppekeskkonnas.

Finantseeringuga toetab riik omavalitsusi hariduslike erivajadustega õpilaste õppe korraldamises.

Toetus sisaldab nii riigi kui Euroopa Liidu toetust ning sellele lisanduvad abikõlbmatud kulud. Toetust antakse meetme „Koolivõrgu korrastamine” tegevuse „Koolivõrgu korrastamise käigus toimuv jätkusuutlike koolide kaasajastamine” raames. Investeeringute kava raames rahastatavad projektid toetavad Ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava prioriteetse suuna eesmärgi saavutamist. Tegevust toetatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Siseministeerium on teinud valitsusele ettepaneku, millega tõstetaks välismaalt pärit töötajate alampalganõuet, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kui senini pidi ettevõtja maksma väljaspoolt Euroopa Liitu palgatud inimesele vähemalt Eesti keskmist palka, siis siseminister Mart Helme ettepanekul võiks tulevikus minimaalseks tasuks olla poolteist keskmist palka. Ettevõtjatele ei meeldi see mõte.

Eesti keskmine palk on praegu umbes 1400 eurot. See on see summa, mida järgmisel aastal tuleb ettevõtjal minimaalselt maksta palgatud välistöötajale. Siseminister Mart Helme hinnangul tuleks see ajude meelitamiseks tõsta 2100 euroni kuus.

"Me tahame, et Eestisse tuleks tööjõud, mis on kvalifitseeritud ja mis loob meile kõrgendatud lisandväärtust, mitte et tuleb siia odav tööjõud, kes siin sisuliselt labidatööd teeb," märkis Helme.

Tööandjad näevad kõrgema palganõude kehtestamises ohtu ettevõtlusele, seda eriti kestva tööjõupuuduse olukorras. Ettevõtted võivad kas tegevuse Eestist välja kolida või senise tegevuse lõpetada.

Tööandjate keskliidu analüütik Raul Aron ütles, et ettevõtjad võivad kindlasti kaaluda naaberriikidesse asumist, kus tööjõukulud on oluliselt madalamad.

"Kindlasti on ka neid, kes lõpetavad tootmise või tegevuse ära, hakkavad midagi muud tootma. Siis on jällegi küsimus, et mida kohalik tööjõud teeb ja kas ta suudab sammu selle arenguga pidada ja mingit muud paremat palka välja teenida," rääkis Aron.

ABB ajamite tehase personalijuht Tuuliki Poomi sõnul mõjuks kõrgema miinimumpalga nõue ettevõtlusele halvasti.

"Kui meil tekiks selline kohustus maksta kolmandatest riikidest pärit töötajatele pooleteisekordset Eesti keskmist palka, siis see kindlasti pärsiks Eesti ettevõtete arengut, vähendaks välisinvesteeringuid, vähendaks meie konkurentsivõimelisust ning vähendaks Eesti majanduse arengut," lausus Poom.

Täpse palganõude suuruse osas on Helme samas valmis läbi rääkima.

"Ega me ei ole sajaprotsendiliselt kivisse raiunud seda pooleteistkordset palganormi. Me oleme sel teemal valmis ka mõtteid vahetama ja kuulama ära huvigruppe ja leidma võib-olla mõnevõrra madalama raskuspunkti. Kindel on see, et me ei taha näha siin kõige madalamalt tasustatud tööjõudu," rääkis siseminister.

Siseministeeriumi ettepanekud peaksid valitsuse arutelule jõudma mõne nädala pärast.