Hambaarsti juures automaatselt hambaravi arvest maha arvestatav mitterahaline täiskasvanute hambaravihüvitis on aidanud rohkem inimesi hambaarsti juurde ning vähendanud sissetulekust tingitud ebavõrdsust hambaravi kättesaadavuses. Kõige enam on saanud hüvitisest kasu pensionärid ning osalise või puuduva töövõimega inimesed, selgub hambaravihüvitise rakendumise analüüsist.

2017. aastal jõustus uuendatud kujul täiskasvanute hambaravihüvitis. Kasutusele võeti mitterahaline hüvitis, mis arvestatakse arsti juures arvest automaatselt maha, erinevalt varasemast, kuni 2009. aastani makstud rahalisest hüvitisest, mida inimene pidi tagantjärele haigekassast taotlema.

„Suu ja hammaste tervis mõjutab tervet keha. Hambahaiguste ennetamiseks on eriti oluline, et inimesed jõuaksid vähemalt kord aastas hambaarsti juurde. See oli ka peamine eesmärk hambaravihüvitise taastamisel,“ ütles sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik Kaija Kasekamp. „Uue hambaravi hüvitamise süsteemi jõustumisest on kasvanud nii hambaarstivisiitide arv kui aasta-aastalt hüvitise kasutamine. Oluliselt on vähenenud nende inimeste arv, kes on vaatamata ravi vajadusele jätnud arstile minemata rahapuudusel. Vähenenud on ka ebavõrdsus hambaravi kättesaadavuses, kuna hüvitis on aidanud arsti juurde neid, kes on selleks abi kõige enam vajanud.“

Olulisemad hambaravi kättesaadavust iseloomustavad numbrid analüüsist:

2018. aasta elanikkonna küsitluse andmeil on kasvanud nende inimeste arv, kes külastavad hambaarsti vähemalt kord aastas või sagedamini. 2018. aastal külastas hambaarsti 62% (2016. aastal 42%, 2015. aastal 37% ) täiskasvanutest.

Vähenenud on nende inimeste osakaal, kes on majanduslikel põhjustel jätnud hambaarsti juures käimata (2018. aastal 32%, 2016. aastal 45%, 2015. aastal 46%).

2018. aastal kulus hüvitise 12 miljoni euro suurusest eelarvest 59% pensionäride ja osalise või puuduva töövõimega inimeste hambaravi hüvitamiseks, 35% kulus 40 eurost hüvitist saavale täiskasvanute sihtrühmale ning rasedate, alla aastaste laste emade ning suurenenud teenuse vajadusega inimeste hambaravi hüvitamiseks 6%.

Kui 2015. aastal jättis 11,1% täiskasvanutest hambaarstil käimata, kuna see oli kas liiga kallis, liiga kaugel või oli arsti juurde liiga pikk järjekord, siis 2018. aastaks oli hambaravi kättesaadavus inimeste hinnangul paranenud. Vaatamata ravi vajadusele jättis hambaarstil käimata 6,5% täiskasvanutest (ELis keskmiselt 2,9%).

Hambaravita jäämise peamine põhjus on inimeste hinnangul selle kõrge hind (5,5%). Hambaravi ooteajad (0,9%) ja kaugus patsiendist (0,1%) oluliseks takistuseks teenuse kättesaadavuses ei ole.

„Mitterahalise hüvitise kehtestamine on olnud samm õiges suunas. Edasiste sammudena tuleks kaaluda lahendusi, mis vähendaks veelgi inimeste omaosalust hambaravis ning ebavõrdsust teenuse kättesaadavuses,“ lisas Kasekamp.

Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis aastateks 2019-2023 võeti eesmärk analüüsida hambaravihüvitise süsteemi toimimist. Analüüsi põhjal teeb sotsiaalminister valitsusele ettepanekud hüvitise süsteemi muutmiseks.

Hambaravihüvitise rakendumise analüüs: https://bit.ly/36zigrz

Novembri alguse seisuga elas Vao ja Vägeva pagulaskeskustes kokku 65 inimest.

Vao keskuses elas novembri alguse seisuga kokku 42 inimest, neist 33 on rahvusvahelise kaitse taotlejad ning üheksa on juba saanud rahvusvahelise kaitse, edastas AS-i Hoolekandeteenused pressiesindaja. Rahvusvahelise kaitse saanutest on kaheksa EL-i rändekava alusel Eestisse jõudnud kvoodipagulased.

Pressiesindaja täpsustas, et EL-i rändekava alusel Eestisse jõudnud kvoodipagulased saabusid Eestisse mais. Neist seitse kuulub ühte perekonda ning seni ei ole neile õnnestunud elamispinda leida. 

Keskuses elab 15 last ja kuus naist, peresid elab keskuses kuus.

Vao keskuse elanikud on pärit kümnest riigist. Kõige rohkem on elanikke Venemaalt, Süüriast, Türgist ja Albaaniast.

Vägeva keskuses elab 1. novembri seisuga 23 inimest. Neist 18 on rahvusvahelise kaitse taotlejat ning viis on juba saanud rahvusvahelise kaitse.

Vägeval elab kaheksa last, kaheksa naist ja seitse meest. Peresid elab keskuses viis. Vägeva asukad on pärit Venemaalt, Nigeeriast, Ugandast, Türgist, Iraagist ja Ukrainast. 

Pressiesindaja lisas, et pagulaskeskustes pakutakse kolmel korral nädalas eesti keele õppimise võimalust ning koolitustel osalejad on võimelised juba peale 3-4 kuud eesti keeles suhtlema. Kuus keskustes elavat inimest oskavad tema sõnul juba eesti keeles rääkida ja kirjutada.

Neljal korral kuus toimub keskustes kohanemiskohviku nime kandev üritus, mis annab mujalt saabunud isikutele teadmisi erinevatest valdkondadest, nagu näiteks kohalikud traditsioonid, kultuur, õppimine, kliima. Sügisel keskenduvad üritused sügisega seotud teemadele, nagu näiteks ilmastikule sobiv riietus, turvaline liikumine pimedal ajal, helkuri kandmine.

Oktoobris toimus perede külastus maanteemuuseumisse.

Oktoobri alguse seisuga elas Vao ja Vägeva pagulaskeskustes kokku 61 inimest.