Eestimaalaste huvi Lätist alkoholi ostmise vastu on Kantar Emori värske piiriüleste alkoholiostude seireuuringu andmetel tänavu võrreldes eelmise aastaga langenud, juhtekspert Aivar Voog prognoosib alates juulist piirikaubanduse edasist langust.

Lätist alkoholi ostnute määra rekordid jäävad nüüd juba ülemöödunud aasta detsembrisse – siis kinnitas 41 protsenti Eesti elanikest, et on ostnud aasta jooksul Lätist õlut või kangemat kraami. Eelmise aasta kevadel kergitas lõunanaaber aktsiisi keskmiselt kümne sendi võrra õllepudeli kohta ja ka Lätist aasta jooksul ostnute osakaal stabiliseerus 40 protsendi lähedal. Tänavu juunis valminud uuringu andmeil on aga neid, kes käesoleva aasta jooksul Lätist alkoholi hankisid, võrreldes eelmise aasta suvega juba kümnendiku võrra vähem ehk 30 protsenti.

Aivar Voogi sõnul avaldas piirikaubandusele mingit mõju ka Läti valitsuse otsus kergitada aktsiise. „Ehkki keskmiselt kümnesendine õllepurgi maksumuse kasv jättis hindadesse endiselt käärid, ei olnud need käärid siiski paljude inimeste jaoks enam piisavalt suured, et Läti vahet uhades kütust ja aega kulutada.“

Voog lisas, et leidus neidki, kelle jaoks kujunes Lätist õlle toomine äriks, ent see satub peale aktsiisi langust Eestis turbulentsesse perioodi. „Suveperioodil võib Lätist ostjaid küll veidi lisanduda, kuid varasematesse kõrgustesse seal alkoholi järel käimine juulis jõustuva aktsiisilanguse taustal tõenäoliselt enam ei tõuse – see ei kehti tõenäoliselt üksnes kaugemalt tulijate, vaid ka piirilähedaste piirkondade elanike kohta,“ kommenteeris Voog. „Kui nüüd lõunanaabrid otsustavad aktsiise ka reaktsioonina Eesti käitumisele langetada, ei taasta see suure tõenäosusega piirikaubanduse senist mahtu, sest kui miski läheb odavamaks nii Lätis kui ka Eestis, siis on inimese psühholoogia üles ehitatud sääraselt, et Eesti elanikud tajuvad kõigepealt ikka odavnemist meie enda kodus, mitte naaberriigis. Samamoodi tajusid nad varem palju teravamalt aktsiisitõusu Eestis, mitte Lätis.“

Lätist ostavad keskmisest sagedamini alkoholi 18-49-aastased mehed, pigem on piiriostjad kõrgema sissetulekuga, rahvuselt eestlased ning eeskätt piiriäärsete piirkondade elanikud. Üldse on tänavu alkoholi ostnud 78 protsenti Eesti 18-74-aastastest elanikest. Alkoholi ostu- ja ka tarbimissagedus aasta lõikes veidi varieerub, olles suveperioodil ja aasta lõpus keskmisest kõrgem, kuid on aastate keskmisena püsinud viimasel ajal suhteliselt stabiilsena.

Kantar Emor teeb piiriüleste ostude seireuuringut neli korda aastas, uuringu esinduslik valim on alati tuhat Eesti elanikku vanuses 18-74 aastat. Selle aasta teine uuring oli 6.-13. juunil, uuringus osales 1136 inimest.

Mai lõpu seisuga on suuremast osast ehk üle 79 000 kohtulahendist, kus inimesele mõistetud karistus on kustunud, isikuandmed eemaldatud, ja puhastatud lahendid uuesti kättesaadavaks tehtud.  

„Kui inimene saab kas väärteo või kuriteo eest karistada, siis teatud aja möödudes karistus kustub. Väärtegude puhul on see aeg lühem, kuritegude puhul pikem, kuid inimeste põhiõiguste tagamiseks on oluline see, et karistuse kustumise järel registrist ei oleks andmed selle kohta enam ka mujalt kättesaadavad. Teatud karistusseadustiku paragrahvides süüdi mõistetud inimese nime ei asendata. Näiteks ei asendata mõrva ja seksuaalkuritegude eest süüdi mõistetud isikute andmeid,“ ütles justiitshalduspoliitika asekantsler Viljar Peep. 

Mai lõpu seisuga eemaldasid registrite ja infosüsteemide keskus koos Texta OÜga justiitsministeeriumi korraldusel isikuandmed automaatselt 79 049 lahendist ja avalikustasid need seejärel uuesti kohtute infosüsteemis ja Riigi Teataja portaalis.

Masspuhastamine puudutas esimese ja teise astme kohtute kriminaal- ja väärteoasju. Üle 5000 kohtulahendi olid sellised, mida ei saanud „masinaga“ puhastada ja nendega tegelevad eraldi kohtutest valitud ametnikud.

„Järgmisena töötame välja lahendust,  mis eemaldab kõigist avalikustamisele kuuluvatest kohtulahenditest isikuandmed automaatselt. Lisaks peab selle projekti käigus valmima lahendus, mis karistuse arhiveerimisel käivitab lahendi puhastamise ja uue avalikustamise,“ lisas Peep.

Hetkel on veel veebis üleval riigikohtu lahendid, millest isikuandmete eemaldamise arendustööd käivad.