Peaminister Jüri Ratase sõnul on võidupüha pidupäev, kuid Eesti inimeste kaitsetahe, usk oma oskustesse ja liitlastesse tuleb esile just igapäevases töös riigikaitse arendamiseks ja turvalisuse hoidmiseks.

"Vabadussõda oli noore Eesti riigi tuleproov. Selle läbimisel kaotatud elude ja talutud raskuste tänutundega meenutamiseks oleme kogunenud täna ka siia," ütles Ratas pärgade asetamisel Tartu Vabadussõja mälestussambale.

Ratase sõnul möödub täna 100 aastat päevast, mil Eesti väed võitsid otsustavas Võnnu lahingus Landeswehri väekoondist, ning just sellest lahingust kujunes võidupüha üldrahvalik tähistamine. Võidupüha tähistamise kombe algatajaks peetakse tema sõnul Tartust pärit Vabadussõja kangelast kindral Ernst Põdderit, kes andis käsu heisata linnades ja maakohtades lipud ning korraldada kohalikes garnisonides sõjaväeparaadid.

"Tänane paraad näitab hästi, kui lai on meie inimesi hoidev turvavõrk. Paraadil näeme kõrvuti seismas vabatahtlikke kaitseliitlasi ja elukutselisi kaitseväelasi, siseturvalisust hoidvaid politsei- ja piirivalveametnikke, päästjaid, vanglateenistujaid ja abipolitseinikke, nii kaasmaalasi kui ka arvukaid liitlasi ning partnereid," rääkis peaminister.

Tema sõnul tuleb Eesti inimeste kaitsetahe, usk oma oskustesse ja liitlastesse esile just igapäevases töös riigikaitse arendamiseks ja turvalisuse hoidmiseks. "Meil on kindlasti veel palju teha, aga meie kaitsevõime on tegelik ja tõsiseltvõetav. Meie kaitsetahe, eestimaalaste valmisolek oma kodumaad ning kodukohta hoida ja kaitsta, on väga kõrge," kinnitas Ratas.

President Kersti Kaljulaid kutsus võidupüha kõnes üles mõtlema riigikaitsele laiemalt ja igaühe võimalustest kõigi turvatundele kaasa aidata.

“Arendame ju ka oma Kaitseväge ja Kaitseliitu olukordadeks, mis on vähetõenäolised, kuid siiski võimalikud. Samamoodi võiksime me kõik olla valmis muudeks keerulisteks sündmusteks, mis on vähetõenäolised, aga ikkagi võivad juhtuda," märkis president.

Riigipea sõnul tähendab riigikaitse täna enamat kui vaid valmistumist klassikaliseks konventsionaalseks konfliktiks. „Palju suurema tõenäosusega võime näha suurema elektrikatkestust, lumetormi, üleujutust või rööbastelt maha sõitnud ohtlikku veost. Sellised kriisid ei ole ohuks Eesti iseseisvusele, kuid võivad halvata igapäevaelu ja vähendada turvatunnet. Kuid sellest – iga inimese turvatundest – algab meie Eesti julgeolek“ lausus president Kaljulaid.

Vabadussõda ei võitnud vaid rindesõdurid, vaid ka sõjaväele voorivankri andnud talumees, tagalas korda hoidnud kaitseliitlane, sõduritele vormiriideid õmmelnud rätsep, haavatute eest hoolitsenud halastajaõde, lisas riigipea. „Vabadussõja võitis terve rahvas.  Tänapäeval nimetame sellist kogu ühiskonna ühist pingutust laiapindseks riigikaitseks. See tähendab kõikide eluvaldkondade valmisolekut kriisideks ning kogu ühiskonna kaitsmist,“ lausus president Kaljulaid.

Riigipea sõnul saab igaüks meist väga palju ära teha selleks, et ennast ja oma lähedasi alati kaitsta. „Lihtsad asjad: igaüks meist saab endale koju osta väikese toiduvaru või patareidel raadio. Tuletada meelde esmaabivõtted. Laadida alla Naiskodukaitse kriisiolukordade mobiilirakenduse või hoida käepärast neid käitumisjuhiseid, mis riik paari kuud eest inimestele laiali saatis,“ nentis president.

“Eesti inimeste turvatunnet ja julgeolekut mõjutavad ka välismaised kriisid. Kriisid, mida ka meie aitame liitlastel lahendada. Saame liitlaste abile loota ka Eesti kaitsmisel. Liitlased olid meiega Vabadussõjas ja liitlased on meiega täna siin Tartus. Kaotades ollakse alati üksi. Liitlaste toel on kaotada võimatu – alati on keegi, kellega saab koormat jagada nii, et see üle jõu ei käiks. Koos oleme võitmatud,“ lausus president Kaljulaid.