Valitsus paneb neljapäeval paika järgmise aasta sisserände piirarvu, milleks saab siseministeeriumi ettepanekul olema 1314 inimest. 

Sisserände piirarv ei tohi ületada aastas 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast. Kuna tähtajaliste elamislubade taotluste ja lubade andmise otsuste arv on alates 2014. aastast tõusnud, on põhjendatud kehtestada sisserände piirarv lubatud maksimummääras ka 2020. aastaks. Sisserände piirarvuks on lubatud maksimummäär nagu ka 2019. aastal. Siseministeerium teeb ettepaneku kehtestada 2020. aasta sisserände piirarvuks 1314 inimest.

Sisserände piirarv reguleerib peamiselt töö- ja ettevõtlusrännet kolmandatest riikidest. Sisserände piirarvu arvestusse kuuluvad töötamiseks, ettevõtluseks ning välislepingu alusel antavad tähtajalised elamisload.

Piirarvu alla ei kuulu Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi, Šveitsi, Ameerika Ühendriikide ja Jaapani kodanikud. Samuti ei hõlma piirarv neid välismaalasi, kes kolivad abikaasa ja lähedase sugulase juurde, tulevad siia õppima, õppejõuna või teadustööd tegema. Ka ei kuulu piirarvu alla inimesed, kellele antakse elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks, suurinvestorid, iduettevõtjad ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna töötajad ning tippspetsialistid.

Sisserände piirarv ei puuduta rahvusvahelise kaitse taotlejaid ega Euroopa rändekava alusel Eestisse ümberpaigutatavaid kaitset vajavaid inimesi.

Aktsiaseltsi Võru Vesi juhatuse liikme Juri Gotmansi sõnul jäi Võrut tabanud elektrikatkestuse puhul keskkonnareostus umbes viie tunni kaugusele - varahommikuks olnuks reoveepumplad pilgeni täis ning halvemal juhul alanuks tagasivool, kirjutab Lõuna-Eesti Postimees. 

"Kriis oli väga tõsine. Lisaks linnale oli mitu meie teeninduspiirkondade küla elektrita ja sellega tegeleme siiamaani," rääkis Gotsmans teisipäeval.

Võru veetorn tagab joogivee pärast elektri kadumist umbes kaks tundi ja siis surve langeb. "Edasi peame minema üle generaatorite režiimile, aga generaatorite võimekus on seatud üles sellele, et laename neid kas rendiettevõtetest või koostööpartneritelt. Nelja kuu pärast on elektrigeneraatorid ka meil enda hoovil – riigihange on käimas," rääkis Gotmans. 

"Kui on massiivne katkestus, peame veenduma, et reoveesüsteem töötaks, sest reovett tuleb pidevalt peale. Õnneks pühapäeval väga suurt vihma ei olnud, sest vanadesse reoveetorudesse imbub pinnasevett sisse ja pumbajaamade mahutid hakkavad vihma korral kiiremini täituma. Kui reoveepumplatesse tulevat vett ära ei saa pumbata, on oluliselt suurem probleem," selgitas Gotmans. 

Ta lisas, et kui pumpla täis saab, siis põhimõtteliselt jõuab reovesi keldritesse, kui ei ole paigaldatud tagasilöögiklappi.