Neljapäeval kinnitatud riigieelarve strateegia (RES) kohaselt suunab valitsus järgmisel neljal aastal teehoidu 655,9 miljonit eurot, millele lisanduvad Euroopa Liidu (EL) 2021–2027 eelarveperioodi ühtekuuluvusfondi vahendid 159 miljoni euro ulatuses.

Valitsus jõudis riigieelarve strateegia aruteludel põhimõttelisele kokkuleppele jätkata Tallinnast Tartu, Pärnu ja Narva viivate maanteede järk-järgult neljarajaliseks ehitamisega ning ka edaspidi remontida ja muuta kruusateid tolmuvabaks, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

"Uue eelarvestrateegiaga otsis valitsus kõikjalt kokkuhoiukohti, et liikuda eelarve tasakaalu poole. Tänane plaan lähtub konservatiivsest majanduskasvust, mistõttu hetkel suuri rahalaevu teedeehitusse juurde tulemas ei ole," ütles majandus- ja taristuminister Taavi Aas pressiteates.

Minister märkis, et loodetavasti annab suvine majandusprognoos helgema pildi. "Sügisel vaatab valitsus eelarve uuesti üle ning loodetavasti saame investeeringute mahtu kasvatada," lisas ta.

Kolmel põhimaanteel ehk Tallinna-Pärnu, Tallinna-Tartu ja Tallinna-Narva maanteedel on kaherajalisi teelõike, mis tuleb neljarajaliseks ehitada, kokku veel 340 kilomeetrit, mille ehitamisele kulub hinnanguliselt 1,7 miljardit eurot.

Kehtiva teehoiukava järgi saab Tallinna-Tartu ja Tallinna-Pärnu neljarajaline tee valmis 2030. aastaks ning Tallinna-Narva tee 2038. aastaks eeldusel, et on tagatud piisav rahastus.

Järgmise nelja aasta olulisemad maanteede ehituse projektid on Tallinna-Tartu maantee Võõbu-Mäo neljarajaline tee ja Kärevere-Kardla neljarajaline tee, Tartu ümbersõidu Riia eritasandiline ristmik, Pärnu-Uulu neljarajaline tee, Sauga-Pärnu neljarajaline tee ning Rail Balticu trassi ja riigiteede eritasandilised ristumised.

Ühistranspordi toetuseks eraldab valitsus järgmisel neljal aastal kokku 413 miljonit eurot, et arendada bussiliinivõrku, tagada pidev saarte ja mandri vaheline lennu- ja laevaühendus ning toetada rongiliiklust, kuhu on oodata uusi raudteeliine ja elektrironge.

"Viime läbi uuringuid, et muuta kogu Eesti ühistranspordisüsteemi inimeste vajadusele vastavamaks ning pakkuda transpordiliikide ülest sõiduvõimalust ja ühtset piletisüsteemi. Maakonnabussiliinide hangetel ostame vaid ligipääsetavaid ja loodussõbralikke bussiveoteenuseid ning juba on töös kuue uue elektrirongi ostmine, mis peaksid valmima 2024. aastal, et nendega samal aastal elektrifitseeritud raudteel Tartusse sõita," lisas Aas.