Politsei ja siseministeeriumi IT-teenistus (SMIT) avastasid 15 000 ID-kaarti, mis oleksid pidanud olema kehtetuks muutunud, kuid mida tarkvaravea tõttu sai rohkem kui aasta vältel e-teenustes edasi kasutada, kirjutas tehnoloogiaportaal geenius.ee.
 
Sertifikaatide sulgemise eest vastutavas infosüsteemis oli 2015. aasta keskpaigani viga, mille tõttu ei jõudnud teated kaartide automaatsest sulgemisest korrektselt ID-kaardi sertifikaate väljastava SK ID Solutionsi serveritesse. Kaartide sertifikaadid oleksid pidanud automaatselt kehtetuks muutuma näiteks omaniku surma või nimevahetuse tõttu.

Vea tõttu jäid tühistamata 15 000 ID-kaardi sertifikaadid vähemalt 2014. aastast kuni 2015. aasta keskpaigani. Viga puudutas ainult kaarte, mis aegusid automaatselt. Peamiselt kuulusid nende hulka surnud inimeste kaardid, algselt elamisloaga Eestis viibinud, kuid vahepeal kodakondsuse saanud inimeste kaardid ning nime muutnud inimeste kaardid. Viimaste hulgas on valdav enamus abiellujaid.

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) arendusosakonna nõunik-ekspert Kaija Kirch ütles portaalile, et potentsiaalsest 15 000 kaardist oli pärast kehtivuse kaotamist kasutatud 353. Nendest omakorda 285 olid surnud isikute dokumendid, mida oli keegi kasutanud pärast inimese lahkumist.

Esmaspäevast saab osta vähipüügiks kalastuskaarte ja kuigi enamikes maakondades on püügivõimalused piirarvuvabad, on Hiiumaal ja veel mõnes kohas sel hooajal vähipüük keelatud. 

“Hiiumaa vähivaru tänavu püüki ei võimalda," ütles keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Herki Tuus. "Samal põhjusel on püük keelatud ka Saaremaal Karujärves.” Tuus lisas, et kuigi tänavu juba leevendatult, jäi siiski kitsendusena kehtima ka jõevähi püügikeeld Pärnu maakonnas Pärnu jões.

Tänavu on keelatud Pärnumaal vähipüük Pärnu jões, Pärnu vallikraavis, Reiu jões, Sauga jões, Tuudi jões ja Vanamõisa jões. “Vähipüük keelatakse nois veekogudes, sest katsepüükide käigus on saadud lisaks signaalvähkidele ka teist võõrliiki, ogapõskset vähki. Võõrliigi leviku takistamiseks keeld kehtestataksegi,” lisas Tuus.

Millistel veekogudel täpselt vähipüük lubatud ei ole, tasub igal kalastajal enne püügile minekut üle kontrollida Riigi Teatajas ilmunud määrusest “Ajutised püügikitsendused, harrastuspüügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2019. aastal”.

Ühe kõige olulisema muudatusena vähipüügi juures tuleb püüdjatel arvestada, et alates sellest aastast on vähipüügile kehtestatud isendipõhine väljapüügi piirang. Kalastajatel on lubatud ühe kalastuskaardi alusel püüda kuni sada mõõdulist vähki ühes ööpäevas.

Püügilubadega tohib püüda jõevähke, mille pikkus otsaorgist kuni laka - karvakeste - lõpuni on 11 sentimeetrit, väiksemad jõevähid tuleb lasta kohe püügikohas veekogusse tagasi. Kui tabate signaalvähi, siis seda isendit ei tohi kindlasti veekogusse tagasi lasta. Signaalvähk on võõrliik, kes kannab ohtlikku vähikatku tekitajat, mistõttu tuleb signaalvähi leiust teavitada esimesel võimalusel Keskkonnaametit.

"Vähipüük on paljude harrastuspüüdjate jaoks suve lahutamatu osa. Et seda saaks nautida ka tulevikus, tuleb haiguste vältimiseks vähipüügivahendeid pärast püüki desinfitseerida ning jätta päevaks päikese kätte kuivama – nii hävivad kõik jõevähki ohustavad haigustekitajad,“ sõnas keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko. "Haiguste ja võõrliikide leviku vältimiseks ei tohi vähke ilma keskkonnaameti loata ümber asustada mõnda teise veekogusse, ka kodutiiki mitte."

Sarnaselt varasematele aastatele algab 1. juulil kell 9 kalastuskaartide taotlemine jõevähi püügiks veebiportaali www.pilet.ee kaudu ja Keskkonnaameti regionaalsetes kontorites.