Tervise- ning veterinaar- ja toiduamet tuletavad meelde, et kahtlaselt käituva mets- või koduloomaga kontaktis olnud inimene peaks korral kohe pöörduma lähima haigla erakorralise meditsiini osakonda.

Terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna nõunik Irina Dontšenko sõnul pole Eestis marutaudijuhte registreeritud küll juba mitu aastat, kuid teistes riikides on surmav haigus endiselt alles. Näiteks suri novembri lõpus 55-aastane Läti kodanik, kes sai marutõve ilmselt teda Indias purenud koeralt.

"Kuigi Eestit peetakse marutaudivabaks maaks juba alates 2013. aastast, võib haige loomaga kokku puutuda näiteks välismaal reisides. Samuti ei ole välistatud olukord, kus haige loom on mingil moel Eestisse sattunud," ütles Dontšenko, kelle sõnul on marutaudivaktsiin olemas kõigis Eesti haiglates. "Kui inimene on olnud kontaktis võõra mets- või koduloomaga, tuleb koheselt pöörduda lähima haigla erakorralise meditsiini osakonda."

Lisaks soovitab Dontšenko loomadega käitumist kindlasti õpetada lastele, kes võõrast looma võivad paitama hakata.

"Marutaud on äge kesknärvisüsteemi kahjustusega haigus, mis paneb loomad teistmoodi käituma. Seega võib metsloom muutuda pealtnäha sõbralikuks ja tulla inimesega kontakti otsima," selgitas Dontšenko.

Marutõve viirusega nakatumine algab hetkel, mil haige looma sülg satub hammustuse kohta, kriimustusse või haava. Haigustekitaja jääb ligikaudu nädalaks sissepääsuväratisse, kus ta paljuneb. Viirus liigub mööda närvitüvesid selja- ja peaajju, edasi tungib silmadesse, südamesse, nahka ja suuõõnde. Viirus paljuneb süljenäärmetes ja eritub süljega, nakatunud looma sülg võib tekitajat kanda kuni kaks nädalat enne looma silmnähtavat haigestumist. Marutõve keskmine peiteperiood kestab üks-kaks kuud, kuid mitte vähem kui nädal ega rohkem kui aasta. Peiteperioodi pikkus sõltub viiruse sisenemise kohast ja on seda pikem, mida kaugemal see on peaajust.

Veterinaar- ja toiduameti metsloomade marutaudivastase vaktsineerimise projektijuhi Enel Niine sõnul on 95 protsendil juhtudest marutaud inimeseni jõudnud lemmikloomaga kokkupuutest, hammustusest või haavade saastumisest haigustekitajat eritava looma süljega.

"Tuletame lemmikloomaomanikele meelde, et lemmikloomade marutaudi vastu vaktsineerimine on Eestis kohustuslik juba enam kui 65 aastat," ütles Niin, kelle sõnul on iga loomaomaniku kohustus tagada, et tema lemmikloom saaks marutaudi suhtes vähemalt kord kahe aasta jooksul vaktsineeritud. "Lisaks ei tohi loomi ei lasta hulkuma, sest nii võivad nad puutuda kokku võõraste loomadega.

Niine kinnitusel tuleb metsloomade ning võõraste koduloomadega otsekontakti vältida isegi juhul, kui nad näivad sõbralikud. Kummaliselt käituvatest mets- ja koduloomadest tuleb teavitada veterinaarteenistust.

Selleks et nakatunud naaberriigist marutaud metsloomade rände läbi Eestisse ei jõuaks, vaktsineeritakse kaks korda aastas piirialadel elavaid metsloomi.

Lisaks seiratakse koostöös Eesti jahimeeste seltsiga metsamarutaudi põhikandjate ehk rebaste ja kährikute populatsiooni ning uuritakse kõiki marutaudikahtlasusega kodu- ja metsloomi, kellest on veterinaarteenistust teavitatud. Aastas tehakse suurusjärgus 1200-1300 laboriuuringut. Viimane marutaudi nakatunud loom, kährikkoer, leiti 2011. aastal ligi kilomeetri kauguselt Pihkva oblasti piirist. Riigipiiril kontrollitakse koostöös maksu-ja tolliametiga, et riiki pääseksid ainult marutaudi suhtes vaktsineeritud lemmikloomad.

Marutõbi on äge kesknärvisüsteemi kahjustusega kulgev inimeste nakkushaigus, millesse võivad haigestuda nii loomad kui ka inimesed. Loomade haigust nimetatakse marutaudiks. Haigust tekitab marutõve viirus, mis kahjustab kesknärvisüsteemi. Nakkusallikaks on haige loom.

Haiguse eelnähtude periood algab iivelduse, oksendamise, väsimuse, palaviku ja teiste mittespetsiifiliste sümptomitega. Mõnedel kannatanutel esineb haava kohas valu, põletik, torkiv või kihelev tunne.

Haiguse õitseperioodis tekivad hingamishäired, mis avalduvad periooditi sügavas hingamises ehk ohkamistes. Haiguspilt võib kulgeda erinevalt: mõnedel haigetel ilmnevad ärritus- ja agressiivsusnähud, orientatsiooni kadumine, lihastõmblused ning krambid, mis kaelas ja kõrilihases tingivad tugeva valu neelamisel või isegi vedeliku nägemisel. Kogu selle faasi jooksul on patsient teadvusel.

Marutõbi võib kulgeda ka pärsitud vormina, mille käigus saabub surm tavaliselt südame või hingamise seiskumise tõttu.
Haigus pole ravitav, vaid lõpeb alati nakatunud looma või inimese surmaga.

Riigikohus selgitas reedel tehtud otsuses, et juba ühe kuu pikkune lapsele väljamõistetud elatise maksmisest kõrvalehoidumine võib olla karistatav.

Kriminaalkolleegium märkis otsuses, et elatise maksmisest kõrvalehoidumisega on tegemist juba siis, kui vanem teadlikult viivitab elatise maksmisega rohkem kui üks kuu. Vanem hoiab elatusraha maksmisest kõrvale, kui ta rikub lapse ülalpidamiskohustust olukorras, kui tal on võimalik raha maksta või teha seda suuremas ulatuses, kuid ta jätab selle kohustuse teadlikult vähemalt ühe kuu jooksul täitmata.

Riigikohtusse jõudnud kriminaalasjas tuvastasid kohtud, et süüdistatav on ligi viie kuu jooksul tasunud oma alaealisele pojale umbes neli eurot kuus elatusraha, samal ajal enda tulusid varjates. Maakohus järeldas, et tegemist on kohtuotsusega väljamõistetud elatise maksmisest kõrvalehoidumisega.

Ringkonnakohus küll nõustus, et süüdistatav on hoidnud elatusraha maksmisest teadlikult kõrvale, ent võttis seisukoha, et ligikaudu viie kuu kestel elatise maksmise kohustuse rikkumist ei saa veel pidada pikaajaliseks, mistõttu ei ole see rikkumine karistusseadustiku järgi karistatav. Ringkonnakohtu arvates saab karistatavaks pidada elatise maksmisest kõrvalehoidumist, kui see ületab üht aastat.

Ehkki riigikohtu kriminaalkolleegium on varem selgitanud, et ebaolulised hilinemised elatise maksmisega ei ole käsitatavad elatise maksmisest kõrvalehoidumisena, on kolleegiumi hinnangul väär ringkonnakohtu arusaam, et karistatav on alles ühe aasta pikkune elatise maksmisest teadlik kõrvalehoidumine. Kolleegiumi sõnul on ka lühem kui ühe aasta pikkune igakuise elatise maksmata jätmine oluline hilinemine ning lapse igapäevaseid vajadusi arvestades on selline hilinemine ebamõistlikult pikk.

Kuna karistusseadustiku järgi on karistatav teadlik kõrvalehoidumine lapsele kohtuotsusega välja mõistetud igakuise elatusraha maksmisest, on kolleegiumi arvates elatise maksmise kohustuse olulise rikkumisega tegemist juba siis, kui isik teadlikult viivitab maksmisega rohkem kui üks kuu. Seega saab igakuise elatise maksmisest kõrvalehoidumiseks pidada seda, kui isik rikub lapse ülalpidamise kohustust olukorras, kui tal on – või võiks olla – võimalik ülalpidamiskohustust täita või teha seda suuremas ulatuses, kuid ta jätab elatusraha teadlikult vähemalt ühe kuu jooksul maksmata. Lisaks on elatise maksmisest kõrvalehoidumisena tegemist siis, kui isik küll maksab elatist, ent teeb seda järjepidevalt põhjendamatu hilinemisega.

Riigikohus rahuldas prokuratuuri kassatsioonkaebuse, tühistas ringkonnakohtu otsuse ning saatis kriminaalasja ringkonnakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.