EESTI ELU
Esmaspäeval on laste seksuaalse väärkohtlemise vastane päev, millega Euroopa Nõukogu juhib tähelepanu laste kaitsmisele seksuaalse väärkohtlemise eest.
Siseminister Mart Helme ütles, et laste seksuaalse väärkohtlemise vastu võitlemise puhul on kõige olulisem, et lapsevanemad hakkaksid lapsi juba väga varajases eas juhendama ja õpetama. „On oluline, et lapsed tunneksid ära olukorrad, kus neid väärkoheldakse või proovitakse seda teha. Lapsi tuleb julgustada abi küsima ning rääkima enda jaoks usaldusväärse inimesega,“ märkis Helme.
Helme rääkis, et on väga tähtis, et lapsevanemad teaksid, mida laps internetis teeb. „Lastele tuleb õpetada veebis turvalist käitumist alates nutiseadme esimesest kasutamisest. Seejuures on ülimalt oluline, et lapsed teaksid, mida tohib internetti üles laadida ja jagada ning mida mitte. Lapsele tuleb selgitada, et võõrastega suhtlemine internetis pole õige ja võõras ei pruugi olla see, kellena ta end esitleb,“ rääkis siseminister. „Julgustame lapsevanemaid oma lastega neil teemadel suhtlema ja selgitama internetis varitsevaid ohte,“ märkis ta.
Rahvastikuministri Riina Solmani sõnul tuleb väärkohtlemisest rääkida, et ohvrid julgeksid abi küsida ning lähedased inimesed oskaksid näha märke, mis viitavad vägivallale. „Mida rohkem me sellest probleemist ühiskonnas räägime, seda enam anname sõnumit, et seksuaalse väärkohtlemise puhul tuleb ja on õige abi otsida. See omakorda julgustab lapsi abi küsima,“ ütles rahvastikuminister. „Märkame senisest rohkem üksteist enda ümber ja aitame abivajajaid – eriti neid, kes end ise veel aidata ei saa või ei oska,“ lisas ta.
Hädaohus olevast lapsest, kes on oma elu või tervist ohustavas olukorras või kelle käitumine ohustab tema enda või teiste isikute elu või tervist, tuleb teatada hädaabinumbril 112.
Lastekaitseseadus näeb ette, et iga inimene, kes märkab abivajavat last, peab teatama kohaliku omavalitsuse üksusele või lasteabitelefonil 116 111. Abivajav laps on laps, kelle heaolu on ohustatud või kelle käitumine ohustab tema enda ja teiste isikute heaolu.
Pöörduda saab ka Lastemaja poole. Lastemaja on lapsesõbralik ja erialadevaheline teenus, mida pakutakse seksuaalselt väärkoheldud või selle kahtlusega laste abistamiseks.
Kui lapsevanem avastab arvutist või nutiseadmest vestluse ahistajaga, siis on oluline materjalid salvestada ning pöörduda nendega politseisse. Ise ahistajaga vestlust pidama ei tohi hakata, sest see võib viia tõendite hävitamiseni.
Pühapäeval tähistatakse üle maailma enneaegse sünni päeva, et juhtida tähelepanu enneaegse sünniga seotud teemadele.
Enneaegsetele lastele ja nende peredele avaldab toetust 40 organisatsiooni üle Eesti, värvides fassaadid valgusega sirelilillaks.
Ülemaailmse enneaegse sünni päeva eesmärk on teavitada ühiskonda enneaegse sünnituse ja sünniga seotud teemadest, sest igal aastal sünnib maailmas enne oodatud aega 15 miljonit last ehk rohkem kui üks kümnest beebist on enneaegne. Eestis sünnib igal aastal ligikaudu 800 enneaegset last, kes veedavad oma esimesed elupäevad, nädalad ja vahel isegi kuud haiglas.
Sellel aastal avaldavad enneaegsetele lastele ja nende peredele toetust 40 asutust üle Eesti. 17. novembril värvuvad sirelilillaks haiglad, kirikud, teatrid, ostukeskused, Tallinna Teletorn ja paljud teisedki hooned. Sel aastal on lubanud kaasa lüüa ka Tallinna Linnavolikogu, toetusvärvides valgustatakse Vabaduse Väljak.
"Kui naine jääb lapseootele, on tal ettekujutus imelisest üheksast raseduskuust ja pilt sellest, kuidas laps kohe peale sündi tema rinnale pannakse. Lapse enneaegne sünd aga purustab selle unistuse ja paiskab perekonna keset teadmatust. Sel erakorralisel ajal vajavad enneaegse lapse vanemad mõistmist ja toetust," ütles Kristel Kukk, MTÜ Enneaegsed lapsed juhatuse esimees. Tema sõnul on lapse enneaegne sünd enamasti ootamatu, võib osaks saada igale perele ja sellest taastumine võib olla keeruline nii lapsele kui vanematele. Vanemad kogevad lapse haiglas viibimise ajal väga erinevaid tundeid, sealhulgas süütunne, stress, häbi ja ärevus.
Enneaegse sünni sümbol on sirelililla värv, mis tähistab õrnust ning erakordsust. Üheks populaarseks teavituse ja toetuse avaldamise viisiks on sirelililla värvuse kasutamine oma hoone või muu objekti valgustamisel. Euroopa enneaegsete laste vanemate organisatsioonide koostööst alguse saanud traditsioon on levinud üle maailma alates 2008. aastast ja Eesti osaleb antud aktsioonis sel aastal juba seitsmendat korda.
Igal aastal on sellel päeval ka oma juhtmõte. 2019. aasta enneaegse sünni päeva ülemaailmne moto on: "Sündinud liiga vara: õige hooldus, õigel ajal, õiges kohas".
Nimekirja lilladest hoonetest leiab aadressilt: https://enneaegsedlapsed.ee/sirelilillad-asutused-2019/
MTÜ Enneaegsed lapsed loodi enneaegsete laste vanemate poolt 2013. aastal eesmärgiga toetada enneaegseid lapsi, nende vanemaid ning lähedasi.
- Jahimehed on tänavu lasknud 3450 põtra ja 13 912 metskitse
- Keskmine pension oli kolmandas kvartalis 471,4 eurot
- Üle 400 ajateenija andis sõdurivande
- Küsitlus: pea pooltel puudub vingugaasiandur
- Valitsus kiitis heaks pensioni teise samba muudatused
- Hambaarstid valitsusele: tehke hambaravihüvitis kättesaadavaks kõigile
- Andsu järvede maastikukaitseala saab uue kaitse-eeskirja
- Bingo loto loosimisel võideti jackpot 399 718 eurot
- Uuring: töötajate palgakasv jääb 5–6 protsendi piiresse
- Riigikogus arutati Kagu-Eesti tormi järelkaja
- Eestis on neli korda vähem autovargusi kui Euroopas keskmiselt
- FOTOD JA VIDEO Täitsa puruks! Kuperjanovi jalaväepataljoni ülema kell sai täistabamuse
- Ratas asetas pärja John McCaini hauale
- Alanud nädala keskpaik toob kuni kümme soojakraadi
- Kümne pensionäri sissetulek ulatus mullu üle 10 miljoni euro
- Pühapäeval lehvivad isadepäeva puhul Eesti lipud
- Lõuna-Eesti tormi järel on Elektrilevile laekunud 29 kahjuavaldust
- Kas oled mõelnud, millisena oli Eesti ala kujutatud kaartidel sadu aastaid tagasi?
- Hariduslike erivajadustega laste koolid saavad üle 15 miljoni euro
- Siseministeerium tahab tõsta võõrtööjõu alampalganõuset
- Tuleval aastal peavad üle poole pensionäridest maksma tulumaksu
- Valitsus lõpetab aastalõpu sünnitajate ebaausa kohtlemise
- Automaatsed elustamisseadmed on Eestis päästnud vähemalt kaks inimelu
- Statistikaamet soovib täpsustada loendusandmete vajadust
- Põllumehed: kokkuhoid sunnib töötajaid sektorist lahkuma
- Lätis on endiselt 100 000 elaniku kohta enim mõrvu Euroopa Liidus
- Eesti suurimad parteid vaevlevad tõsises rahahädas
- Analüüs: hambaravihüvitis on aidanud rohkem inimesi hambaarsti juurde
- Pagulaskeskustes viibib kokku 65 inimest
- RIA hoiatab SEB nime all leviva petukirja eest
- GALERII Võrus toimus õppuse Tractable raames planeerimisharjutus
- Kuperjanovlased sõidavad Leetu õppusele
- Eurojackpotiga võideti 120 742 eurot
- VIDEO Peaminister külastas tormikahjusid kandnud Võrumaad
- Oktoober oli keskmisest soojem ja sajusem
.jpg#joomlaImage://local-images/2025/04/13/Vastseliina hooldekodu Lootspillimang (2).jpg?width=2023&height=1349)
.jpg#joomlaImage://local-images/2025/04/18/Aasta kool (4).jpg?width=2023&height=1349)
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT. Surmamõistetutel tekkis lootus vabadusele">Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.Peagi võib tänavatel jalutada mõni 1990. aastatel surma mõistetud ja hiljem eluaegse vanglakaristuse saanud vang, kuna seadusemuudatus andis eluks ajaks trellide taha mõistetutele võimaluse taotleda ennetähtaegset vabastamist senise 30 aasta asemel juba 25 aasta möödudes, kirjutab Postimees.
Seadusemuudatus nihutas mitmele 1990. aastate alguses ränga kuriteo toime pannud süüdimõistetule võimaliku vabanemise tähtaja lähemale. Sellel aastal tekkis vabanemislootus neil, kes peeti kuriteo eest kinni 1994. aastal. Karistusseadustiku muudatus võeti riigikogus vastu tänavu 20. veebruaril, valimiste eel, ning avalikkuses see suurt tähelepanu ei pälvinud. Muudatus jõustus 1. juulil.
Seadusemuudatuse algatas justiitsministeerium, tuues põhjuseks, et praegu ei saa enam pidada asjakohaseks kaalutlusi, mille alusel algne kord 20 aastat tagasi kehtestati. 1990. aastatel oli Eestis kuritegevuse tase kõrgem ning siis oli nii pikk tähtaeg õigustatud, kuid praegu on elu läinud märgatavalt turvalisemaks.