Eesti Perearstide Selts ei ole rahul süveneva tendentsiga, kus kõrgkoolid suunavad õpingutega hädas olevaid tudengeid tervisetõendeid võtma, kuigi neil reaalne terviseprobleem puudub.

Viimastel aastatel on märkimisväärselt kasvanud isikute hulk, kes pöörduvad arstide poole formaalse tõendivajadusega, kuid reaalne terviseprobleem neil puudub, kirjutas selts sotsiaalministeeriumile.

“Hoolimata praktiliselt kõigi kõrgkoolide poolt võimaldatavast akadeemilisest puhkusest omal soovil, on korduvalt ka kõrgkoolide poolt saadetud üliõpilasi perearsti juurde „arstitõendit võtma”, mis seab tugeva kahtluse alla sellise akadeemilise puhkuse liigi otstarbekuse. Tõendi väljastamisest keeldumisel tekib aga asjatu konflikt arsti-patsiendi suhtesse,” märgivad perearstid pöördumises.

Selline asi tekitab meditsiinipersonalile asjatut lisakoormust. Olmelistel ja elukorralduslikel põhjustel kõrgkoolis tekkinud õpiraskused ei vaja arstlikku sekkumist ning ei ole õige siduda tervishoiuteenuse osutamist ning tõendite formaalset väljastamist.

Perearstid soovivad, et ministeerium edastaks selle informatsiooni ka kõrgematele õppeasutustele, et vajadusel oleks võimalik teha muudatused koolide põhimäärustes.

Pöördumine on ajendatud Eesti Perearstide Seltsi poolt algatatud süstemaatilisest analüüsist erinevate tõendiliikide vajaduspõhisusest. Perearstid väljastavad 63 erinevat liiki tõendeid, millest oluline osa on meditsiiniliselt põhjendamatud.

President Kersti Kaljulaid meenutas laupäeval laulupeo avakõnes laulupeo 150-aastast ajalugu ning lisas, et laulmine teeb eestlase rõõmsaks, julgeks ja vabaks.

"150 aastat tagasi toimus meie esimene laulupidu. Oleks tsaarivõim toona teadnud, mida laulupidu eesti rahvaga teeb – ei oleks seda pidu ilmselt kunagi toimunud. Laul teeb eestlase rõõmsaks. Laul teeb eestlase julgeks ja laul teeb eestlase vabaks," lausus Kaljulaid kümnetele tuhandetele inimestele.

"Ka siis, kui sumisesime rohkem nagu suletud suuga, oli laulu- ja tantsupeos eestlane olemist ikkagi veidi rohkem kui argipäevas. Mõte me peas oli kõigil ju üks, kui laulsime – oli õnn, oli rõõm, oli naer, oli nutt," ütles ta.

"Jah, okupatsiooniaja pidude näos olid ka armid, võõrad laulud. Aga oli Koit ja oli Isamaa. Ja veeretati Viru valssi, ja viire takka loojus päike. Mõistsime ütlemata. Ja jäime alles. Las ta siis kumiseb meiega tänagi kaasa – see minevik, olevik ja muidugi tulevik!"

"Laulupidude tulevik, muide, sebib täna ja homme siin laulukaare esiridades. Kus nemad lähvad, põrand põrub. Ikka nii, nagu meie väsimatud tantsuõpetajadki tahavad – rõhksamm vastu maad. See on väikese eestlase tänane, naerulohkudega maailm," ütles president.

"Nemad, need väikesed eestlased, laulavad juba maast, mida armastavad. Nad laulavad sellestki, et õnn ei tule pikutades, pigem sabast sikutades. Just need on eestlaste laulud – kild lootust igas nukras hetkes ja väike manitsus ka igas rõõmsas päevas."

"Head eestlased! On lauluaeg. Olge meiega ja laulge julgesti meiega! Meie dirigendid on ka teie dirigendid, sel nädalavahetusel on kogu võim just nende käes!"