Justiitsministeeriumi korraldatud konkursi seksuaalkuritegude ohvritele õigusnõu andmiseks võitis Eesti naiste varjupaikade liit, kellega koostööd tegevad juristid hakkavad tasuta nõu andma juba juulis.

"Seksuaalkuriteo ohvriks langenu vajab kindlasti psühholoogilist abi, aga tihti ka juriidilist tuge, et asjaajamine sellises keerulises olukorras oleks võimalikult vähe traumeeriv. Eesti naiste varjupaikade liidu töötajatel on pikaajaline kogemus vägivalla ohvrite õigusnõustamisel ning nende pakutud nõustajate hulk loob võimaluse jõuda abivajajateni võimalikult kiiresti. Õigusnõu on ohvritele tasuta," ütles justiitsminister Raivo Aeg.

Eesti naiste varjupaikade liit planeerib õigusabi andmist individuaalsete konsultatsioonidena ja sidevahendite teel. Kohtumistega õigusabi hakkavad liidu nõustajad seksuaalkuritegude ohvritele andma Tallinnas, Tartus, Jõhvis, Pärnus ning Hiiu, Järva, Jõgeva, Lääne, Lääne-Viru, Rapla, Valga, Viljandi ja Võru maakonna keskustes. Kokku hakkavad õigusnõu andma kuus juristi. Nõustamist pakutakse eesti, inglise ja vene keeles.

Õigusnõustamise täpsem teave hakkab pärast lepingu sõlmimist olema kättesaadav Eesti naiste varjupaikade liidu kodulehe ja seksuaalvägivalla kriisiabikeskuste kaudu. Telefoni teel saab infot küsida Eesti naiste varjupaikade liidu numbril 1492.

Leping naiste varjupaikade liiduga õigusnõu andmiseks sõlmiti 2020. aasta lõpuni. Tegevustega tuleb alustada 2019. aasta juulis.

Justiitsministeerium toetab tegevusi 2019. aastal kokku 7 000 euroga ning 2020. aastal 10 000 euroga.

Ministeerium kuulutas konkursi õigusnõu andmiseks välja mais ja sellele laekus neli taotlust.

Töötukassa värske tööjõu baromeetri kohaselt on Eestis suurim puudus veoautojuhtidest, logopeedidest, eriarstidest ja IT-valdkonna spetsialistidest.

Veoautojuhtide puhul on oluliseks märksõnaks rahvusvaheliste vedude autojuhid. Just viimastest on tööandjate sõnul enim puudu. Kuigi samas valdkonnas tööd otsivaid inimesi on, soovivad nad pigem teha siseriiklikke sõite ning tööandjatel tuleb rahvusvahelistele vedudele leida töötajad väljastpoolt, teatas töötukassa.

IT-valdkonna puhul on kõrgema taseme spetsialiste tööandjatel raske leida, ent andmesisestajaid on tööjõuturul hoopis üle. See tähendab, et tööandja otsib just kõrgema väljaõppega spetsialisti ning sama olukord oli tööjõuturul ka pool aastat tagasi.

Töötukassa baromeeter näitab, et ehkki paljud õmblejad kaotasid Ida-Virumaal töö, on tööandjatel jätkuvalt raske õmbleja kohale inimesi leida.

Töötajate puudujääk on ka ehituses, tootmises ja tööstuses, klienditeeninduses, sealhulgas toitlustuses ning meditsiinivaldkonnas, sealhulgas on puudu ka hooldustöötajaid.

Nii mõnelgi juhul on töötukassa hinnangul töötajate puudujääk tingitud sellest, et valdkond ei ole noorte hulgas populaarne ning seetõttu on tööandjal töölt lahkuvatele inimestele keeruline asendajaid leida. Selliste valdkondade seas on näiteks tootmine.

Keeruline on täita ka hooldustöötajate ja klienditeenindajate ametikohti, kus üleüldine palgatase on pigem madal, kuid töö oma olemuselt raske ning väsitav.

Töötukassa hinnangul on paljude ametite puhul probleemiks tööle pääsemine – maainimestel on sageli võimatu tööle saada, sest ühistransport vajalikel kellaaegadel puudub. Tihti tuuakse probleemidena välja ka vahetustega töö, pikad tööpäevad, töötasu, mis ei vasta töötaja ootustele, ja ebapiisav kvalifikatsioon.

Tööjõudu on jätkuvalt üle kontoritöötajate hulgas, üle on raamatupidajaid, sekretäre, juhiabisid. Tegemist on töökohtadega, mis on tööotsijate hulgas üsna populaarsed ja ka koolidest tuleb pidevalt juurde just sama valdkonna inimesi.

Samal ajal toimub erinevate tööprotsesside automatiseerimine, mis muudab just nende ametialade töötajate tööülesandeid ning mistõttu on keeruline tööd leida.

Raamatupidamisvaldkonnas on tööjõu ülejääk olnud juba pikemat aega, mistõttu on just selles valdkonnas tööd otsivatel inimestel oluline mõelda, kas nad vajaksid täiend- või ümberõpet, mis tõstaks nende konkurentsivõimet ning toetaks töökoha leidmisel.