Vedelsõnniku põldudele laotamine on 1. novembrist keelatud, aga sellele vaatamata on keskkonnainspektsioon registreerinud juhtumeid, kus sellest piirangust ei ole kinni peetud.

Keskkonnainspektsioon tuletab põllumeestele meelde, et lisaks  kehtivale vedelsõnniku laotamise keelule ei tohi alates 1. detsembrist põldudele laotada ka poolvedelat, tahe- ja sügavallapanusõnnikut ning muud orgaanilist väetist, teatas inspektsiooni pressiesindaja reedel BNS-ile. Piirangud kõigi sõnnikuliikide osas kehtivad kuni 20. märtsini.

Keeluajad võib nihkuda vastavalt ilmastikuoludele, sest sõnnikut ei tohi laotada külmunud, lumega kaetud või üleujutatud maapinnale. Piirangu eesmärk on ära hoida sõnnikus olevate toitainete leostumine pinna- ja põhjavette, mis on tõsine keskkonnaoht, eriti kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkondades, sealhulgas nitraaditundlikul alal.

Lisaks on sõnniku laotamine valel ajal ebaotstarbekas, sest toitained lähevad põllumajanduskultuuridele kaduma.

Põllumajandus-kaubanduskoja hinnangul on Gruusia tõusmas tõsiseltvõetavaks ekspordituruks Eesti tõuveistele.

Eesti, Läti ja Soome loomakasvatajate esindajad viibisid sellel nädalal Gruusias, et anda hoogu tõuloomade ekspordile Kaukaasias. Visiidi käigus külastati Gruusia piimafarme. Samuti tutvustasid külalised seminaril enda piirkonna tõuloomakasvatust.

"Gruusia põllumehed hindavad kõrgelt Eesti panust nende tõuaretusse ning sealne arenev piimatootmine pakub üha enam võimalusi ka meie tõuloomade ekspordiks,"ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus. "Kohtumised kohalike loomakasvatajatega kinnitasid, et Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu on viimaste aastate jooksul teinud väga head tööd Eesti piimakarjakasvatuse tutvustamisel Gruusias ning sealsetel tootjatel on suur huvi meie tõuloomade vastu."

"Oleme  arengukoostöö programmi raames teinud Gruusia karjakasvatajatega alates 2015. aastast koostööd nende loomakasvatusalaste teadmiste ja oskuste parandamiseks. Koostööprojektist on arenenud välja väga head kontaktid, mis on avanud ka võimaluse meie tõuloomade ekspordiks. Viimase nelja aasta jooksul on Gruusiasse müüdud juba 650 Eesti tõumullikat, lähinädalatel on teele minemas veel sadakond tõulooma,“ märkis tõuloomakasvatajate ühistu juhatuse esimees Tanel-Taavi Bulitko.

Eesti, Läti ja Soome põllumajandusorganisatsioonide koostöös osales 21. novembril Tbilisis korraldatud seminaril üle 40 kohaliku loomakasvataja, kes tundsid elavat huvi siinse piirkonna tõuloomade vastu. Kolme riigi esindajatest koosnev delegatsioon tutvus Gruusias ka sellel aastal avatud ja tootmist laiendava kaasaegse piimatootmisettevõttega Valge Farm ja Kaukasus Genetics seemendusjaamaga. Kuigi traditsiooniliselt on Gruusia piimakarjakasvatus põhinenud ekstensiivsetel kohalikel tõugudel, siis viimastel aastatel on seal loodud suuremaid kaasaegseid piimakarjakasvatusettevõtteid, mis pakuvad häid võimalusi meie tõuloomade ekspordiks.

Oktoobri lõpus toimus kolme riigi loomakasvatajate esindajate visiit Kasahstani, mille eesmärgiks oli samuti kontaktide loomine tõuloomade ekspordiks. Kasahstan pakub Eesti jaoks huvi eelkõige lihaveiste ekspordi suunal.

Selle aasta alguses käivitunud koostööprojekt BreedExpo aitab Eesti, Läti ja Soome põllumajandustootjatel ühiselt avardada tõuloomade ekspordi võimalusi. 2021. aasta juunini kestva projekti eesmärgiks on võetud tõuloomade müük uutele idapoolsetele turgudele – Kasahstani, Gruusiasse ja Ukrainasse. BreedExpo projekti raames kaardistatakse tõuloomade ostuhuvi ja olulised sündmused kolmel sihtturul, korraldatakse kontaktkohtumisi, osaletakse sihtriikide messidel, samuti kutsutakse potentsiaalsed ostjad tutvuma Eesti, Läti ja Soome farmide ning loomadega. Samuti korraldatakse seminare, koolitusi ja näitusi kohalikele piima- ja lihaveisekasvatajatele ning vahetatakse kogemusi Eesti, Läti ja Soome tootjate vahel. Soome ja Läti põllumehed on juba käinud tutvumas Eesti piima- ja lihaveisekasvatusega. Detsembri alguses korraldab põllumajanduskoda Eesti loomakasvatajate õppereisi Lätti.