Kaupluse turvamehe mõrva eest eluaegse vanglakaristuse saanud eestlane vabanes üheksa aastat tagasi vanglast tingimusel, et ta enam kunagi Saksamaale tagasi ei tule, kuid Saksa politsei pidas kolmapäeval ta rutiinse kontrolli käigus kinni ja nüüd peab mees eluks ajaks vangi minema, vahendab Postimees.

Eluaegsest vangistusest vabastatud Eduard ei suutnud seda tingimust aga täita ja ta tegi kolmapäeval saatusliku vea, üritades uuesti Saksamaale tulla. Politseinikud pidasid ta kolmapäeva hommikul Poolast tulnud reisibussis kinni. 52-aastane mees toimetati esialgu Frankfurt am Oderi arestimajja, kust ta viidi edasi Berliini vanglasse.

Kuna Eduard oli vabastatud tingimisi eluaegsest vangistusest ja ta rikkus oma vabastamise nõudeid, jõustus taas tema suhtes kehtestatud eluaegne vanglakaristus.

Eduard sooritas raske kuriteo 1990. aastate lõpus Berliinis, kus ta illegaalselt elas. 27. juulil 1999 läks mees Köpenicker Bahnhofstrassel kauplusesse, kirjutab uudisteportaal RBB.

Kassas tasu ta ühe paki pesuvahendi eest, samas oli ta pistnud põue kilekotti pakituna kuus paari naiste sukkpükse, mida ta üritas varastada. Varastatud kauba väärtus oli 23 marka ja 94 penni ehk 12 eurot ja 24 senti.

Poe turvamees Mirko märkas varguskatset ning ta kutsus Eduardi kaupluse taharuumi. Kui turvamees hakkas politseisse helistama, haaras Eduard põuest Makarovi püstoli, mille ta oli endal illegaalselt hankinud ja hakkas tulistama. Esimene lask tabas kappi ja teine 36-aastast pereisa Mirkot, kes suri saadud vigastustesse sündmuskohal.

Eduard jooksis sündmuskohalt minema, kuid kaua ei saanud ta vabadust nautida. Kuus päeva hiljem, 2. augustil sai politsei teate, et tagaotsitavaks kuulutatud Eduardi on nähtud Berliini Charlottenburgi linnaosas, kus ta tuba üüris. Politsei eriüksus tungis korterisse ja võttis mehe kinni.

Eduard tunnistas oma teo üles ja 2000. aasta alguses mõistis kohus talle mõrva eest eluaegse vanglakaristuse. Kümme aastat hiljem, 2010. Aastal otsustas kohus mehe tingimisi vabastada ja ta Saksamaalt välja saata. Vabanemise tingimus oli, et ta ei tule enam kunagi Saksamaale tagasi. Eduard vabanes vanglast 1. juunil 2010.

Mees ei suutnud ennast siiski Saksamaalt eemal hoida ja see sai talle sellel nädalal saatuslikuks. Politsei korraldas kolmapäeval, 20. novembril Poola piiri lähedal Frankfurt am Oderis reidi ja kontrollis Poolast saabunud inimeste dokumente. Eduard jäi korrakaitsjatele vahele Poolast tulnud liinibussis.

Praegu kannab mees jälle Berliini vanglas eluaegset vanglakaristust. Saksa prokuratuuri pressiesindaja sõnul saabub Eduardile võimalus taas tingimisi vanglast vabastamist taotleda 15 aasta pärast.

Prokuratuur ei välista, et Eduard on vahepeal veelgi Saksamaal käinud, kuna Schengeni viisarummis piiriületusel dokumente ei kontrollita.

Brandenburgi liidumaa uudisteportaal MOZ teatas eile ekslikult, et piiril kinni peetud mees on mõrva pärast tagaotsitav Eestis. Nii see siiski ei ole.

Kuna maanteeametis on sõidueksamite sooritamisel tekkinud pikad järjekorrad, on erinevates portaalides eksamiaegadega lahti läinud vilgas kauplemine, kirjutab Postimees. 

Maanteeameti eksamiosakonna juhataja Tarmo Vanamõisa sõnul pole aegadega kauplemine midagi uut, kuid viimasel ajal on seda sotsiaalmeedia tõttu rohkem. Eksamiaja ostmise soove leidub Facebookis eri linnade «Märgatud»-gruppides päris mitu.

Vanamõisa hoiatab petuskeemide eest ja kutsub inimesi üles ettevaatlikkusele. «Kui eksamikoha eest pakutakse 500–1000 eurot, on see juba kahtlane ja tuleks selgelt mõelda, kas selle summa eest ikka vaba koht ka saadakse,» nentis ta. «Kui keegi tahab aega vahetada ja on nõus selle eest raha maksma, on see tema vaba tahe. Küll aga peab arvestama, et kui soovitakse e-teeninduses aega vahetada, on risk, et mõlemad jäävad hoopis oma ajast ilma.»

Inimesed broneerivad Vanamõisa sõnul palju aegu interneti kaudu ning samal ajal, kui ostja ja müüja aega vahetavad, võib keegi kolmas huviline selle endale kinni panna. Vanamõisa sõnul on esimesed vabad sõidueksamiajad kogu Eestis veebruari alguses. Vahepeal võib e-teenindusse ka aegu juurde tekkida.

Samas on sõidueksami tulemused Tarmo Vanamõisa sõnul viimase viie aasta kõige kehvemad – üle Eesti sooritab eksami esimese korraga vaid 46 protsenti inimestest, teise korraga 38 ja kolmanda korraga 34 protsenti. Aastas võetakse vastu rohkem kui 32 000 eksamit, enam kui 16 000 on korduseksamid ja neist üle poole on kolmanda korra kordus eksamid.

«Kui õpilane isegi kolmandal korral eksamit ära ei tee, on kuskil viga,» nentis eksamiosakonna juhataja. «Ma ei süüdista autokoole, probleem on õpilastes. Viimase viie aasta statistikat vaadates on näha, et õpilastega on midagi juhtunud. Ma ei saa aru, mis täpsemalt toimub. Kas ei soovita õppida või ei saada lihtsalt hakkama? Kui tavakooli eksamil esimesel korral läbi kukud, siis sa ju õpid ja harjutad ja teed selle teisel korral üldjuhul ära, aga tundub, et sõidueksamile tullakse mütsiga lööma.»

Samuti on levinud, et suurematest linnadest minnakse mõnda väiksemasse kohta eksamit tegema lootusega, et see saab seal kergemini sooritatud.