Kuna viimasel ajal on tulnud ilmsiks mitmeid juhtumeid, kus kahtlustatakse, et Eesti päritolu toodete all müüakse muu päritolu toodangut, siis on veterinaar- ja toiduamet (VTA) võtnud hooajalise kauba suurema tähelepanu alla.

Veterinaar- ja toiduameti toiduosakonna juhataja Kairi Ramjala sõnul tähendab kõrgendatud tähelepanu seda, et värske puu-, köögiviljade ja marjade müüjate üle teostatakse rohkem kontrolle. „Eesmärgiks on tagada, et müügilettidel pakutava värske tooraine kohta oleks esitatud tõene teave. Näiteks, peab olema esitatud info selle kohta, millisest riigist pakutav kaup on pärit,“ selgitas Ramjalg.

Tarbijal tasub värske puu-, köögivilja või marjade ostmisel silmas pidada, et müüjal tuleb müügikohas esitada teave päritoluriigi kohta, kus saadus on kasvatatud. Teabe puudumisel on tarbijal õigus seda teavet küsida.

Veterinaar- ja toiduamet pöörab igal aastal tähelepanu hooajalisele toodangule ning selle nõuetekohasusele. Amet viib läbi suunatud kontrolle, mis tähendab seda, et igal aastal kontrollitakse turgudel ja laatadel müüjate dokumentatsiooni ning teabe esitamist müügikohas.

Metsa- ja puidusektor andis 2017. aastal tööd ligikaudu 59 000 inimesele, moodustades 10 protsenti kogu Eesti tööhõivest, selgus Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tellitud ja Ernst & Young Baltic poolt läbiviidud puidusektori sotsiaalmajandusliku mõju uuringust.

Tunamullu töötas metsa- ja puidusektoris kokku ligikaudu 28 000 inimest. Lisaks panustas sektor kaudse ja kaasneva mõju kaudu tööhõivesse 31 000 töökoha loomisega. Uuringust ilmnes, et kaudne ning kaasnev mõju tööhõivele avaldus enim maismaatranspordi-, hulgimüügi- ning jaemüügivaldkondades, teatas liit. 

Metsa- ja puidusektor on eriti oluline tööandja Kesk- ja Lõuna-Eestis, panustades märkimisväärselt kohalike elanike toimetulekusse ja seeläbi regionaalsesse arengusse. 2017. aastal moodustas metsandussektor vastavalt 19,7 ja 15,4 protsenti mainitud piirkondade tööhõivest. Seejuures võeti uuringus arvesse otsest, kaudset ja kaasnevat mõju. 

Metsa- ja puidutööstuse liidu juhatuse esimehe Jaak Niguli sõnul avaldub metsa- ja puidusektori olulisus tööandjana eriti tugevalt Eesti maapiirkondades. Ta selgitas, et metsa- ja puidusektor on üks väheseid tööandjaid väljaspool Harju- ja Tartumaa tõmbekeskusi, mis suudab pakkuda rahvusvahelise haardega tööd keskmisest kõrgema palgatasemega.

Samas tunnistas Nigul, et metsa- ja puidutööstuse sektoris on nõudlus kvalifitseeritud tööjõu järele suur. "Usume, et sektori tugev panustamine info- ja kommunikatsioonitehnoloogia innovatsiooni aitab valdkonna juurde tuua ka noori. Töö metsandus- ja puidusektoris nõuab aina rohkem teadmisi infotehnoloogiast, mehhatroonikast ja robootikast, mis on kindlasti tulevikualad," ütles liidu juhatuse esimees pressiteate vahendusel. 

Nigul lisas, et metsa- ja puidutööstusel on aina olulisem roll ka praeguste kliimaprobleemidega tegelemisel, sest tegemist on tema sõnul pea ainsa tööstusharuga, millel on pakkuda lahendusi. "Asendades naftapõhised tooted mahavõetud puudest valmistatutega, on võit keskkonnale mitmekordne. Seega peitub puidus tohutu potentsiaal tänaste kliimaprobleemide lahendamisel," rääkis ta.