EESTI ELU

Riik plaanib võõrtööjõu kasutajaile pööratud tõendamiskohustust

Foto on illustratiivne FOTO: Aigar Nagel

Siseministeerium saatis kooskõlastusringile seadusemuudatused, millega soovib vähendada Eestis töötamise regulatsioonide kuritarvitamist, muuhulgas plaanib riik hakata rakendama pööratud tõendamiskohustust ning panna vastutuse reeglite järgimise eest tööandjale.

Muudatustega on kavas laiendada tööjõudu tegelikult kasutava ettevõtte kohustusi, hakata rakendama pööratud tõendamiskohustust ja pikendada lühiajalise töötamise registreerimise menetlustähtaega 10 tööpäevalt 15 tööpäevale, teatas siseministeerium. 

Muudatuse kohaselt lisatakse välismaalaste seadusesse pööratud tõendamiskoormuse regulatsioon, millega sätestatakse, et välismaalase Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise asjaolude üle riikliku järelevalve teostamisel ning välismaalase Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise õigusliku aluse lõpetamise või kehtetuks tunnistamise menetluses lasub tööandjal, kasutajaettevõtjal, vastuvõtval üksusel ja välismaalasel kohustus tõendada, et välismaalase faktiline tegevus Eestis töötamisel vastab Eestis töötamise õigusliku aluse sisule ja eesmärgile.

Mullu sündis Eestis kehavälise viljastamise abil 444 last

Pixabay

Eesti Meditsiinilise Sünniregistri andmetel sündis 2018. aastal kehavälise viljastamise abil 444 last ehk 14 lapse võrra rohkem kui aasta varem.

Tervise Arengu Instituut teatas, et Eestis tehti 2018. aastal 3011 viljatusravi tsüklit ehk viis protsenti enam kui aasta varem. Kui aastail 2014–2016 on läbitud viljatusravi tsüklite arv olnud languses, siis alates 2017. aastast on see kasvanud.

Ravimiameti andmetel olid 2018. aastal kõige sagedamini kasutatud viljatusravi meetodid külmutatud embrüo siirdamine (FET) ja intratsütoplasmaatiline injektsioon (ICSI), mõlemad vastavalt 36 protsenti viljatusravi kõikidest tsüklitest. ICSI on kehavälise viljastamise meetod, mida kasutatakse mehe raskema viljatuse ravi korral.

Kõige vähem kasutati emakasisese inseminatsiooni meetodit (IUI), mis moodustas 10 protsenti kõikidest tsüklitest.

Tänavu vastab enamus randades suplusvee kvaliteet nõuetele

Foto: AIGAR NAGEL

Terviseameti andmete kohaselt vastab sel aastal suplusvee kvaliteet enamus randadest nõuetele.

Alanud suplushooajal on Eestis avatud 54 ametliku supluskohta. Ametlikest supluskohtadest 27 asub mere ääres ja 27 neist on siseveekogud.

"Lisaks võetakse proove enam kui viiekümnest suplusvee seirepunktist, nii-nimetatud mitteametlikest  supluskohtadest, kus inimesed käivad suplemas. Võetud proovides jälgitakse kahte indikaatornäitajat Escherichia coli ehk kolibakterit ja soole enterokokkide hulka," rääkis keskkonnatervise osakonna peaspetsialist Lembi Tiks BNS-ile. 

"Ametlikes supelrandades on tagatud, et rand on puhastatud ja heakorrastatud, rannas on olemas riietuskabiinid, prügiurnid ja tualetid või kuivkäimlad, regulaarselt teostatakse suplusvee seiret ning tagatud info kättesaadavus suplusvee kvaliteedi kohta. Terviseamet jälgib suplusvee kvaliteeti kõigis ametlikes supluskohtades terve hooaja vältel," ütles Tiks.

Ametlik suplushooaeg kestab 1. juunist kuni 31. augustini. "Kuna inimesed on lisaks ametlikele supluskohtadele harjunud suplemas käima ka mitteametlikes supluskohtades, kus seiret ei teostata, siis palume ja soovitame  alati ka ise vee puhtuses visuaalse vaatluse teel veenduda. Veekogu sobivuses on põhjust kahelda näiteks siis, kui vees on näha mistahes materjalist hõljuvaid esemeid, nähtavaid õlilaike -kilet, vesi on hägune, ebatavalist värvi, ebatavalise lõhnaga või kui veekogu lähedal asub võimalik reostusallikas nagu kanalisatsiooni väljalasketoru," lisas Tiks. 

Eelmistel aastatel on avaldanud suplusvee kvaliteedile negatiivset mõju ka vihmane suvi ning sademetest tekkinud veevoolud.

Avalike supluskohtade veekvaliteedi andmetega on kõigil võimalik tutvuda  terviseameti kodulehel, mida uuendatake pidevalt veebiaadressil http://vtiav.sm.ee/?active_tab_id=SV.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD