Üle 160 vabatahtliku on kulutanud ligi 230 eaka ja erivajadusega inimese abistamiseks üle 7000 tunni.

Möödunud aasta oktoobris alanud projekti raames on 164 vabatahtlikku abistanud ligi 230 eakat ja erivajadusega inimest kokku enam kui 7100 tunni jagu, edastas MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant. 

Kui avalikud teenused on suunatud pigem esmaste vajaduste rahuldamiseks, siis vabatahtlik seltsiline pakub esmajoones inimlikku tähelepanu ja emotsionaalset rahulolu. 

„Ühe külastuse käigus võib vabatahtlik inimesele toeks olla väga erineval moel, alates toetavast vestlusest ja seltsi pakkumisest kuni praktilise abini tegevustes, mida inimene iseseisvalt sooritada ei suuda, kuid mis on olulised toime tulemiseks kodus või aktiivseks osaluseks ühiskonnas,“ ütles MTÜ vabatahtliku valdkonna juht Eha Paas.

Paasi sõnul seisnes vabatahtlike abi kõige sagedamini inimliku toe pakkumises – toetavas vestluses, mis paljudel juhtudel oli seotud ka mingi tegevusega. Sagedamini loeti ajalehti või võeti koos einet, osa vabatahtlikke lahutasid inimese meelt lauamängudega, tehti käsitööd või mäluharjutusi. Paljud vabatahtlikud pakkusid inimestele seltsi pühade ajal või tähistasid ühiselt pidupäevi. Mitmel puhul oli vestlus seotud lugude, mälestuste või teadmiste jagamisega. Lisaks panid vabatahtlikud käed külge majapidamistöödes või aias.

Sotsiaalministeerium ja MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant sõlmisid 2018. augustis kaheaastase lepingu, mille jooksul arendatakse koostöös kohalike omavalitsuste ja teenusepakkujatega välja kogu Eestile sobiv koostöömudel vabatahtlike kaasamiseks hoolekandesse. Projektis osalevad seitse testmaakonda: Lääne-Virumaa, Harjumaa, Hiiumaa, Põlvamaa, Pärnumaa, Viljandimaa ja Võrumaa.

Eelmise sügise seisuga oli Eestis kokku 20 hundipesakonda ehk hundikarja, kus sündisid kutsikad – see teeb aga neli pesakonda vähem kui aasta varem, kirjutab hundiuurija Laura Kiiroja portaalis Looduskalender.ee.

Neist 20 pesakonnast 19 elas mandriosas ning üks Saaremaal. Hiiumaal ja Võrumaal seekord pesakondi polnudki, sest 2017.aasta jahihooajal kütiti sealsed karjade juhtemased. Lisaks muutustele pesakondade arvus, näitab ka jäljeindeks huntide arvukuse kahanemist.

Hundi tekitatud kahjustused karjakasvatusele olid küll 2017. aastaga võrreldes väiksemad, kuid siiski üsna kõrged. Murtud lambaid oli 919, neist pooled Lääne-, Saare- ja Viljandimaal. Eelmise aasta jahihooajal kütiti kokku 60 hunti, mis on viie võrra vähem, kui küttimiskvoodi järgi lubatud. Lisaks lasti eriloaga vahetult enne jahihooaega maha üks võsavillem Saaremaalt. Kokku kütiti mandriosas 59 hunti ning Saaremaal kaks. Legaalsest küttimisest pääsesid vaid viis pesakonda:  üks Jõgevamaal, üks Tartumaal ja kolm Viljandimaal. See, kas neid karju harvendasid salakütid, selgub hiljem. Teada on, et nii nagu ilvesegi puhul, on ka hundipopulatsiooni jaoks salaküttimine jätkuvalt suur probleem. Teatud piirkondades toimub juba süstemaatiline isendite illegaalne likvideerimine. Sellisel olukorral on võimaldanud tekkida tõsiasi, et Eestis on salaküttimise karistusmeetmed leebed, järelvalve nõrk ning tõsisemate jahindusalaste rikkumiste menetlemise võimekus on puudulik.

Ka hundi juurdekasvunäitajad olid eelmisel aastal taas kehvad. Kütitud isendite hulgas oli kutsikaid vaid 44 protsenti, mis näitab, et suurem küttimissurve avaldus populatsiooni nii-öelda põhikarjale. Kütiti 5–8 varem siginud emaslooma ehk karja juhtemast. See ei mõju hästi hundi juurdekasvule ka käesoleval aastal. Küll aga on hea uudis, et kärntõve levik oli huntide seas kolme eelneva aastaga võrreldes oluliselt madalam, mis peaks juurdekasvunäitajaid tasakaalustama.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et 2017. aasta 50-protsendiline küttimissurve tõi kaasa huntide arvukuse selge languse, kuid seda leevendas kärntõve taandumine. Eelmisel aastal vähendati küttimissurvet 35 protsendi kanti, mistõttu loodetakse tänavu aasta sügisel andmete ülevaatuse tulemuseks saada Mandri-Eestis paar pesakonda üle 20. Järelikult on tuleval jahihooajal oodata taas 20–30 protsenti suuremat küttimismahtu. Küttimislubade jaotamisel proovitakse pöörata rohkem tähelepanu kahjustuspiirkondadesse ning survestada loodusmaastikel elavaid hundikarju vähem.

Looduskalender.ee on mitmekeelne internetikeskkond, mis edastab vahetut vaatepilti pidevas muutuses olevast Eestimaa loodusest. Looduskalendrit haldab MTÜ Loodushariduse Ühendus Fenolo.