Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) toetus on kukkunud 13,8 protsendi peale, samas kui Isamaa ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) on oma seisu parandamas, selgub Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud Norstati viimatisest küsitlusest. 

Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 5. novembrist 29. novembrini ning kokku küsitleti 4009 valimisealist kodanikku. Kui Reformierakonna 35-protsendiline ja Keskerakonna 24,1-protsendiline toetus püsib stabiilne, siis EKRE toetus, mis on kukkunud 13,8 protsendi peale, on püsinud kolm nädalat languses ning pole nii madal sellel aastal veel olnud. 

Esikolmikule järgnevad Sotsiaaldemokraatlik Erakond 10,2 ning Isamaa 7,2 protsendiga. Mõlemal erakonnal on õnnestunud välja tulla nelja nädala tagusest madalseisust ning oma toetust vähehaaval kasvatada. 

Opositsioonierakondade toetus on 45,2 protsenti ja see ületab seekord väga napilt koalitsioonierakondade toetust, mis on 45,1 protsenti. Viimati oli koalitsiooni toetus opositsioonist kõrgem augusti lõpus. 

Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele. See tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest ning statistiline viga on +/- 1,55 protsenti. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest. Nelja nädala koondtulemuste presenteerimine andis kõikide valimiseelsete küsitluste seas kõige täpsema tulemuse, erinedes tegelikest valmistulemustest maksimaalselt vaid 0,9 protsenti.

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut on 2016. aasta jaanuaris asutatud mõttekoda, mis uurib ja analüüsib Eesti ühiskonnas toimuvaid sotsiaalseid protsesse.

Eesti otsustas möödunud nädalal liituda peamiselt Ida-Euroopa riikidest koosneva vähemusega, mis hääletas Brüsselis selle vastu, et suured tehnoloogiagigandid, nagu Google, Apple ja Facebook, peaksid edaspidi igas riigis avalikustama oma teenitud kasumi ja makstud maksud, kirjutab Postimees. 

Loomulikult olid avalikustamise vastu madala maksumääraga Iirimaa, Malta ja Luksemburg, kuna USA netihiiud on oma Euroopa peakontorid asutanud just neisse riikidesse ja maksavad kogu Euroopast saadud tulu just nende riikide kassasse. Näiteks Iirimaal on ettevõtte tulumaks vaid 6,25 protsenti, samas kui Suurbritannias on see 19 protsenti.

Kummalisel kombel otsustas konkurentsivõime nõukogus 28. novembri otsustamisel olnud direktiivi muutmise blokeerijatega liituda ka Eesti, keda hääletusel esindas diplomaat Marten Kokk. Eesti on eesistumisest saadik olnud üks netihiidudele universaalse digimaksu kehtestamise eestvedajaid.

Rahandusministeeriumi teatel tekkis probleem sellest, et maksudirektiivi arutamist ja vastuvõtmist kavandati vales nõukogus (COMPET), muudatuse õiguslik alus on Eesti hinnangul vale ja see plaaniti vastu võtta häälteenamusega. Eesti arvates oleks palju õigem koht sellele eelnõule majandus- ja rahandusküsimuste nõukogus (ECOFIN), kes arutabki maksupoliitikaga seotud küsimusi ning teeb otsuseid ühehäälsuse põhimõttel.

Eesti leiab ka, et infovahetus riikide vahel juba toimib ning maksuhalduritele üle maailma esitatakse vastavaid aruandeid, misjärel nad vahetavad infot omavahel, ning see tagab, et maksuhalduritele on kõik läbipaistev.

Eelnõu järgi oleksid netihiiud pidanud hakkama oma tulusid avalikustama iga 28 ELi riigi kohta eraldi, ent 12 riiki hääletas sellise korra vastu, ehkki just uuendus oleks hädavajalik alus kauaräägitud digimaksu kehtestamisele. Hinnanguliselt jätavad Apple, Facebook ja Google praegu Euroopa Liidus maksmata 500 miljardi euro ulatuses makse aastas.

Iirimaa on aga teatanud, et riigi majandus kukub kokku, kui netihiiud hakkaksid makse maksma kõigis neis riikides, kus nad tegelikult tulu teenivad.

Koos Eesti ja Iirimaaga hääletasid netihiidude kasumi jätkuva varjamise poolt Sloveenia, Tšehhi, Ungari, Horvaatia, Küpros, Luksemburg, Austria, Rootsi ja Läti. Transparency Internationali vanemanalüütiku Elena Gaita hinnangul on kahetsusväärne, et osa liikmesriike seadis suurettevõtete huvid kõrgemale oma kodanike omast, kirjutab The Guardian.