EESTI ELU

Lähipäevad tulevad soojad

FOTO: Aigar Nagel

Ilmateenistus prognoosib lähipäeviks sooja suveilma, kuid kohati võib ka hoovihma sadada.

Pühapäeva öösel tuleb selge ilm. Puhub põhjakaare tuul 2-7 m/s ja sooja on 16-21 kraadi. Päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega kuiv ilm, pärastlõunal võib kohati hoovihma sadada. Puhub põhjakaare tuul 2-7 m/s, õhtul põhjarannikul kirdetuul puhanguti 13 m/s ja sooja on 28-33, rannikul kohati 24 kraadi.

Esmaspäeva öösel on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, kohati sajab hoovihma. Puhub ida- ja kirdetuul 3-9, põhjarannikul puhanguti 13 m/s, hommikuks tuul nõrgeneb. Sooja tuleb 12-18, kohati 21 kraadi. Päeval tuleb selge või vähese pilvisusega olulise sajuta ilm. Puhub muutliku suunaga tuul 2-7 m/s ja sooja on 18-23, kohati 25 kraadi.

Teisipäeva öösel tuleb muutliku pilvisusega ilm, kohati sajab hoovihma. Kirde- ja põhjatuul tugevneb 4-10, rannikul puhanguti 14 m/s ning sooja on 10-16 kraadi. Päeval on muutliku pilvisusega ilm, kohati sajab hoovihma. Puhub kirde- ja põhjatuul 4-10, rannikul puhanguti 14 m/s ning sooja tuleb 14-19 kraadi.

Kanepi gümnaasiumi hoolekogu palub direktori taandamist

Foto on illustratiivne FOTO: Pixabay

Kanepi gümnaasiumi hoolekogu esitab vallale viis ettepanekut, millest üks näeb ette töökiusamises süüdistatava koolijuhi ametist taandamist haridus- ja teadusministeeriumis algatatud järelevalvemenetluse ajaks, kirjutab Postimees.

Kanepi vallavalitsus uurib, kas selline käik on juriidiliselt võimalik. Postimehel ei õnnestunud vallavanem Piret Rammulit täpsemate kommentaaride saamiseks tabada. 

Neljapäeval Lõunalehes ilmunud artikliks kommenteeris Rammul, et juriidilisi vigu pole direktor Ilvi Suislepp teinud. «Küsimusele, kas ta on teinud muid vigu, vastas direktor, et on valmis vabandama, kui on neid teinud, aga praegu ta ei tea, mille eest ta vabandama peaks,» ütles Rammul ajalehele.

Postimees pakkus neljapäeval Kanepi gümnaasiumi direktorile kommenteerimisvõimalust, kuid Ilvi Suislepp keeldus sellest. Kirjalikus vastuses ähvardas ta valeväidete korral esitada ajalehele kahjunõude summas 50 000 eurot. «Kui kirjas midagi ebaselgeks jäi, siis konsulteerige spetsialistiga,» lisas Suislepp telefonis.

Eelmisel nädalal kirjutas Postimees, et direktori ametiajal on koolist lahkunud pool õpetajaskonnast. Õpetajad, kelle klassis õpivad direktori sugulased, satuvad psühholoogilise surve alla, sest need lapsed peavad saama häid hindeid. Surve alla sattunud õpetajad lahkuvad ise või sunnitakse nad lahkuma nende töökoormust vähendades.

Suislepp põhjendas aga kaadri voolavust: «Soovime, et meil töötavad parimad õpetajad. Kes ennast parimana ei tunne, lahkub ise.»

Kolmapäeval kutsus Kanepi gümnaasiumi direktor kokku koosoleku. Kolm ja pool tundi kestnud koosolekust võttis osa 11 õpetajat. Osalenute sõnul lubas direktor, et kui edaspidi mingi probleem tekib, kirjutab ta kohe käskkirja. «Direktor ütles, et on olnud seni leebe ega ole käskkirju kirjutanud,» rääkis algklasside õpetaja Helgi Vassilko.

Vassilko lausus, et näeb süüd õpetajatel. «Tunnen ennast halvasti, et meie üldiselt toimiv ja paljude ettevõtmistega maakonnas silma paistnud kool on sattunud sellisesse valgusesse. Mul on pedagoogina väga piinlik.» Küsimuse peale, miks kool sellisesse meediavalgusesse sattus, vastas Vassilko: «Ju me (kollektiivina – toim) ikkagi ise oleme põhjustanud selle olukorra. Midagi jääb siis meil ikkagi vajaka. Ehk on asi kolleegi õlatunde puudumises või ühtsustunde puudumises.»

Õpetajatele korraldatakse suhtlemiskoolitus Vassilko möönis, et kui tavaliselt ta juba ootab sellisel ajal kooliaasta algust, siis seekord on väga raske rõõmsalt alustada. Postimehele kõneldi, et direktor sarjas koosolekul õpetajaid ühekaupa. Näiteks ütles direktor Vassilkole, et lasteva-nemad ei tahtnud teda esimese klassi klassijuhatajaks. «Jah, nii öeldi kõigi juuresolekul. Kergitasin kulme ja olin vait. Ma ei ole esimesele klassile pretendeerinud ja sel teemal pole minuga varem räägitud. Mind rahuldav töökorraldus oli kevadel kokku lepitud. Mugav see ei olnud,» rääkis Vassilko ja lisas: «Direktor ütles anonüümsetelt allikatelt pärinevale infole viidates kõigi ees ka, et tahan tema lahkumist. See võttis mu tummaks.»

Õpetaja sõnul lubas direktor positiivse märgina sügisel õpetajatele suhtlemiskoolituse korraldada. «Mingit nõustamist ja koolitamist on õpetajatel ju vaja. Midagi peame ju kogu sellest asjast õppima ja mingisugust abi saama,» selgitas Vassilko.

Kanepi gümnaasiumi direktori autoritaarsest juhtimisstiilist on Postimehele rääkinud ka õpetaja, kes töötas Sillaotsa koolis, mida Suislepp 2010. aastani juhtis. «Sillaotsas hoidsid õpetajad madalat profiili ja elasid hirmuvalitsuse all. Direktor otsis tikutulega iga libastumist. Isegi kui tegemist oli ilmselge pisiasjaga, oli tagajärjeks noomitus või käskkiri,» meenutas ta.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps on öelnud, et ministeerium alustab Kanepi gümnaasiumi väidetavate töökiusujuhtumite tagamaade avamiseks järelevalvemenetlust. Esimest selgust lubab ta sügiseks, ent lahendust tuleb oodata kauem.

Riik ootab algatusi uimastiga seotud süütegude vähendamiseks

pixabay

Justiitsministeerium ja siseministeerium kuulutavad välja Euroopa kuriteoennetuse võrgustiku konkursi leidmaks parimaid algatusi uimastitega seotud süütegude vähendamisel ja ennetamisel - konkursi peapreemia on 10 000 eurot, lisaks antakse välja kaks 5000-eurost auhinda.

Justiitsministeeriumi analüüsitalituse nõunik Anu Lepsi sõnul on Euroopa parimate ennetusprojektide valimine Euroopa kuriteoennetuse võrgustiku suurim avalik sündmus juba paarkümmend aastat. „Uhkusega saame nentida, et ka Eesti on kuriteoennetuse projekte on sel konkursil mitmeid kordi kõrgelt tunnustatud. 2017. aastal pälvis 18 riigi seast Eesti esmakordselt peaauhinna – konkursi võitis Põltsamaa ühisgümnaasiumi küberkaitse projekt. Lisaks on Eesti pjedestaalile valitud varem kahel korral – 2012. aastal veebipolitsei ja 2010. aastal eakatele mõeldud vabatahtliku häirenupu projekti eest,“ rääkis Leps.

Tänavusele konkursile, mida korraldab eesistujariik Soome, oodatakse projekte, mis toetavad laste ja noorte uimastite tarvitamisega seotud kahjude ja süütegude toimepanemise vähendamist. Kandideerima sobivad juba käimasolevad, lõppenud või alustatud tegevused, mis keskenduvad laste ja noorte uimastite tarvitamisele.

Eelkõige oodatakse algatusi, mis on suunatud uimastite tarvitamise vähendamisele ja lõpetamisele, sealhulgas eri uimastite koostarvitamisele, nende tarvitamisest tulenevate kahjude vähendamisele ning noorte poolt uimastite tarvitamise tõttu toimepandud süütegude ennetamisele, sealhulgas noorte uimastite tarvitamisega seotud avaliku korra rikkumiste vähendamisele. Lisaks ka algatusi avaliku ruumi turvalisemaks muutmiseks ning inimeste turvatunde tõstmiseks, eelkõige uimastite tarvitamisega seotud asutuste ümbruses.

"Julgustame kandideerijaid projektide planeerimisel kasutama erinevaid tõenduspõhiseid meetodeid, mis aitavad kuritegevust ennetada ja vähendada. Välistatakse projektid, mis keskenduvad ainiti alkoholiga seotud kahjude ja süütegude vähendamisele," märkis ministeerium. 

Projekt tuleb esitada hiljemalt 13. septembriks inglisekeelsel vormil justiitsministeeriumisse aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. märksõnaga „ECPA 2019“. Seejärel valitakse esmalt riigisisesel konkursil välja nominent, kelle projekti esitab justiitsministeerium 27. septembriks valikukomisjonile, kuhu kuuluvad Euroopa kuriteoennetuse võrgustiku esindajad Austriast, Rumeeniast, Soomest ja Horvaatiast.

Euroopa kolm parimat projekti tehakse teatavaks 12. detsembril Helsingis toimuval Euroopa parimate kuriteoennetuse praktikate konverentsil. Eesti nominendi esindajatel on võimalus konverentsil osaleda. Lisaks enda projektiidee levitamisele saab konverentsil tutvuda teiste liikmesriikide heade praktikatega, sõlmida otsekontakte ja viia end kurssi valdkondlike arengutega teaduses.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD