Valitsusliidu ja opositsiooni vahel seisavad pensionireformi teemal ees veel pikad ja emotsionaalsed vaidlused, selgus teisipäeval Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) esimehe Indrek Saare ja riigikogu Isamaa fraktsiooni esimehe Priit Sibula debatist Eesti Televisiooni saates "Esimene stuudio."

Priit Sibul rääkis, et protsess pensionisüsteemi reformiks on alanud ja ta avaldas lootust, et riigikogus võetakse teise pensionisamba vabatahtlikuks muutev eelnõu vastu.  

"Tõsine debatt ja sihtrühmade kaasamine seisab ees. Protsess on alanud ja jutuajamist jätkub pikalt," vahendas rahvusringhäälingu uudisteportaal Sibula sõnu.

Võimuliidu argumente tutvustades lausus Sibul, et uuringute kohaselt võiks veerand inimestest oma sissemaksed teise sambasse peatada ja süsteemist väljuda.

"On selge, et need inimesed, kes on teeninud palka keskmise lähedal või alla selle, siis nende pension oleks olnud suurem, kui nad ei oleks teise sambaga liitunud. Lähiaastatel hakkame neid inimesi nägema," rääkis Sibul.

"Rahandusministeeriumi analüüs näitab, et esimese ja teise samba puhul sisulist vahet ei ole. Olukord, mis oleme saavutanud on, et Eestist välja läinud ja võitnud on fondid."

Ta ütles, et SDE kavandatavad sammud pensionisüsteemi reformiks ei anna inimestele vabadust. "Konkurents paneb asjad paika. Turg reguleerib paremini, kui erinevad rahandusministrid. Inimestel tekib võimalus oma rahaga ise ära käia," rääkis Priit Sibul.

Indrek Saar ütles, et SDE ei kavatse käimasoleva reformiga kunagi leppida. "See, mida valitsusliit Isamaa juhtimisel teeb on meie meelest sajandi sigadus, sest seda tehakse meie tuleviku arvelt ja kavatseme selle vastu protesteerida, koos kõigi ekspertidega, kes on olnud väga kriitilised," rääkis Saar saates. "Kõik on öelnud, et te võtate suure riski ja tõukate inimesi vaesusesse."

Saare väitel on võimuliidu poliitikud argumenteerinud valefaktide ja pooltõdedega. "Me ei suuda maksta inimväärseid pensioneid, kui me teise samba ära lammutame. On võimalik rida erinevaid stsenaariume. Kõrgepalgalistel pole mõtet teisest sambast ära tulla. Ta lõhute ära süsteemi, rebite taburetil ära jala ja siis see ei seisa püsti," oli Saar kriitiline.

Ta väitis, et osa inimesi võtavad teisest sambast raha välja, et kohtutäiturid ei saaks seda raha neilt kätte. "Teist sammast on vaja, et me ei paneks oma ülalpidamiskohustust oma laste kaela. Isamaa plaan meenutab 19. sajandi Venemaa aadlikke, kes parseldasid maha oma maad ja mõisad."

Keskkonnaministeerium korraldas teisipäeval Võrus esimese eakate jäätmekooli, kus selgitati üksikasjalikult jäätmete liigiti kogumise põhitõdesid - samasuguseid jäätmekoolitusi korraldatakse edaspidi ka teistes Eesti linnades.

„Kohale tulnud kohalike vastuvõtt oli üle ootuste hea, seda nii rahvarohkuse kui ka nende kaasamõtlemise ja -rääkimise poolest,“ ütles Kagu-Eesti visiidil olnud ning eakaid jäätmekooli alguses tervitanud keskkonnaminister Rene Kokk. „Eakad on väga usinad ja tublid jäätmete sorteerijad, kes saavad oma tarkusi ja kogemusi edasi anda ka järgmistele põlvedele. Kui sageli keskendutakse keskkonnateadlikkuse suurendamisel just lastele ja noorsoole, siis meie läheneme asjale ka teisest otsast. Kui need tarkused keskel kokku saavad, on see kõigi võit.“

Jäätmekooli läbi viinud asekantsler Kaupo Heinma lisas, et jäätmekorraldus on ajas muutuv ja tollega igati kaasas käiv. „Seaduste rägastikus ongi vahel keeruline iseseisvalt orienteeruda, eriti neil, kes igapäevaselt internetti ei kasuta. Sellistel puhkudel ongi kõige parem minna kohale, kohtuda ja vahetult vastata ka küsimustele. Just viimaste rohkust arvestades julgen öelda, et niisugune koolitamine on väga vajalik.“

„Väga tänuväärt ettevõtmine. Meie eakate tagasiside oli läbinisti positiivne," ütles Võru Pensionäride Päevakeskuse juhataja Astrid Hurt. "Koolitus oli huvitav, vajalik ja mitte vähem tähtis – ka meeleolukas. Osalejad lahkusid kuuldut  ja muljeid vahetades. Olen üsna kindel, et tänased tarkused levivad kiirelt naabritele ja lähedastele.“

Võru Pensionäride Päevakeskuse eakad esitasid ohtralt küsimusi nii selle kohta, kuhu viia üleliigne pakend, kui miks üldse toda nii palju olema peab. Samuti huvituti biojäätmete kogumisest, ohtlike jäätmete äraviimisest, klaastaarast ja teistest igapäevastest jäätmeteemadest.

Asekantsler Heinma selgitas ka seda, millised on jäätmepoliitika järgmised sammud  ning millistel puhkudel peab pöörduma kohaliku omavalitsuse poole. „Loeme oma pilootprojekti igati õnnestunuks ning tolle edukust mõõtsime sõna otseses mõttes aplausis. Osalejad kinnitasid meile, et selline ettevõtmine on igati teretulnud ning võime vabalt edasi liikuda teistesse piirkondadesse,“ lisas Heinma.