Põllumehed toovad teisipäeval riigikogu ees toimuvale meeleavaldusele lisaks traktoritele ülisuure kingipaki, mis sümboliseerib Eesti põllumajandustootjate üle 600 miljoni euro suurust omapoolset investeeringut avalike hüvede loomisse maapiirkondades Euroopa Liidu eelarveperioodil 2014-2020.

„Kuigi ühiskonna ootused ja nõuded põllumehele on kõikides Euroopa Liidu riikides sisuliselt samad, siis hüvitised selle eest on Eesti põllumajandustootjatele olnud pikki aastaid keskmisest oluliselt väiksemad,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) juhatuse esimees Roomet Sõrmus. „Põllumehele on pandud karmid kohustused alates keskkonnahoiust ja loomade heaolu tagamisest kuni kliimamuutuse leevendamiseni,“ märkis Sõrmus. „Teistes liikmesriikides hüvitab Euroopa Liit põllumehele avalikele hüvedele tehtud kulutused üsna suures mahus, kuid Eestis on need kulud märkimisväärses osas jäetud meie põllumehe kanda.“

Põllu- ja maamajandusettevõtteid ühendava Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja hinnangul on Euroopa Liit Eesti põllumajandustootjate arvelt perioodil 2014-2020 ühenduse keskmisest tunduvalt madalamaid toetusi makstes kokku hoidnud üle 600 miljoni euro, samas tootmisnõuete täitmist ja avalike hüvede pakkumist on nõutud täies mahus. „Kuna kehtestatud nõudeid tuleb kõigil täita, siis teistest liikmesriikidest väiksemad hüvitised tähendavad Eesti põllumehele eelkõige suuremat võlakoormust, väiksemat konkurentsivõimet ja konkurentide toodangu kunstlikku hinnaeelist meie ees,“ märkis Sõrmus.

Sõrmuse sõnul sümboliseeribki meeleavaldusele toodav ülisuur kingipakk põllumeeste poolt aastatel 2014-2020 paljuski enda arvelt tehtud „kingitust“ Eestile. „Euroopa Komisjoni esialgse eelarvekava järgi aastateks 2021-2027 sügav ebavõrdsus jätkub, kuid meie põllumeestel pole enam jõudu sadade miljonite eurode suuruste kingituste tegemiseks,“ ütles Sõrmus. „Paneme valitsusele südamele, et Euroopa Liidu eelarve läbirääkimistel tuleb Eesti põllumeestele tagada teiste liikmesriikidega võrdsed hüvitised, sest ebavõrdsuse tasandamiseks mõeldud siseriiklikud toetusvõimalused on alati väga piiratud.“

Riigikogu ette toodavat üle 30 kuupmeetri suurust kingipakki kaunistavad näitena kümned avalikud hüved, mida põllumehed lisaks toidutootmisele Eesti ühiskonnale oma igapäevase tegevuse kaudu pakuvad. „Põllumehed hoiavad maapiirkondade elujõudu, kaitsevad mulda, õhku ja vett, hoolitsevad liigirikkuse ja maastike eest ning toovad lisaks sellele ka kodumaise leiva lauale,“ ütles Sõrmus.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda korraldab ebaõiglastele põllumajandushüvitistele tähelepanu juhtiva meeleavalduse teisipäeval kell 11-13 Tallinnas riigikogu ees. Meeleavaldusele on oodatud kõik põllumehed ja Eesti toidu sõbrad.

Tervise- ning veterinaar- ja toiduamet tuletavad meelde, et kahtlaselt käituva mets- või koduloomaga kontaktis olnud inimene peaks korral kohe pöörduma lähima haigla erakorralise meditsiini osakonda.

Terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna nõunik Irina Dontšenko sõnul pole Eestis marutaudijuhte registreeritud küll juba mitu aastat, kuid teistes riikides on surmav haigus endiselt alles. Näiteks suri novembri lõpus 55-aastane Läti kodanik, kes sai marutõve ilmselt teda Indias purenud koeralt.

"Kuigi Eestit peetakse marutaudivabaks maaks juba alates 2013. aastast, võib haige loomaga kokku puutuda näiteks välismaal reisides. Samuti ei ole välistatud olukord, kus haige loom on mingil moel Eestisse sattunud," ütles Dontšenko, kelle sõnul on marutaudivaktsiin olemas kõigis Eesti haiglates. "Kui inimene on olnud kontaktis võõra mets- või koduloomaga, tuleb koheselt pöörduda lähima haigla erakorralise meditsiini osakonda."

Lisaks soovitab Dontšenko loomadega käitumist kindlasti õpetada lastele, kes võõrast looma võivad paitama hakata.

"Marutaud on äge kesknärvisüsteemi kahjustusega haigus, mis paneb loomad teistmoodi käituma. Seega võib metsloom muutuda pealtnäha sõbralikuks ja tulla inimesega kontakti otsima," selgitas Dontšenko.

Marutõve viirusega nakatumine algab hetkel, mil haige looma sülg satub hammustuse kohta, kriimustusse või haava. Haigustekitaja jääb ligikaudu nädalaks sissepääsuväratisse, kus ta paljuneb. Viirus liigub mööda närvitüvesid selja- ja peaajju, edasi tungib silmadesse, südamesse, nahka ja suuõõnde. Viirus paljuneb süljenäärmetes ja eritub süljega, nakatunud looma sülg võib tekitajat kanda kuni kaks nädalat enne looma silmnähtavat haigestumist. Marutõve keskmine peiteperiood kestab üks-kaks kuud, kuid mitte vähem kui nädal ega rohkem kui aasta. Peiteperioodi pikkus sõltub viiruse sisenemise kohast ja on seda pikem, mida kaugemal see on peaajust.

Veterinaar- ja toiduameti metsloomade marutaudivastase vaktsineerimise projektijuhi Enel Niine sõnul on 95 protsendil juhtudest marutaud inimeseni jõudnud lemmikloomaga kokkupuutest, hammustusest või haavade saastumisest haigustekitajat eritava looma süljega.

"Tuletame lemmikloomaomanikele meelde, et lemmikloomade marutaudi vastu vaktsineerimine on Eestis kohustuslik juba enam kui 65 aastat," ütles Niin, kelle sõnul on iga loomaomaniku kohustus tagada, et tema lemmikloom saaks marutaudi suhtes vähemalt kord kahe aasta jooksul vaktsineeritud. "Lisaks ei tohi loomi ei lasta hulkuma, sest nii võivad nad puutuda kokku võõraste loomadega.

Niine kinnitusel tuleb metsloomade ning võõraste koduloomadega otsekontakti vältida isegi juhul, kui nad näivad sõbralikud. Kummaliselt käituvatest mets- ja koduloomadest tuleb teavitada veterinaarteenistust.

Selleks et nakatunud naaberriigist marutaud metsloomade rände läbi Eestisse ei jõuaks, vaktsineeritakse kaks korda aastas piirialadel elavaid metsloomi.

Lisaks seiratakse koostöös Eesti jahimeeste seltsiga metsamarutaudi põhikandjate ehk rebaste ja kährikute populatsiooni ning uuritakse kõiki marutaudikahtlasusega kodu- ja metsloomi, kellest on veterinaarteenistust teavitatud. Aastas tehakse suurusjärgus 1200-1300 laboriuuringut. Viimane marutaudi nakatunud loom, kährikkoer, leiti 2011. aastal ligi kilomeetri kauguselt Pihkva oblasti piirist. Riigipiiril kontrollitakse koostöös maksu-ja tolliametiga, et riiki pääseksid ainult marutaudi suhtes vaktsineeritud lemmikloomad.

Marutõbi on äge kesknärvisüsteemi kahjustusega kulgev inimeste nakkushaigus, millesse võivad haigestuda nii loomad kui ka inimesed. Loomade haigust nimetatakse marutaudiks. Haigust tekitab marutõve viirus, mis kahjustab kesknärvisüsteemi. Nakkusallikaks on haige loom.

Haiguse eelnähtude periood algab iivelduse, oksendamise, väsimuse, palaviku ja teiste mittespetsiifiliste sümptomitega. Mõnedel kannatanutel esineb haava kohas valu, põletik, torkiv või kihelev tunne.

Haiguse õitseperioodis tekivad hingamishäired, mis avalduvad periooditi sügavas hingamises ehk ohkamistes. Haiguspilt võib kulgeda erinevalt: mõnedel haigetel ilmnevad ärritus- ja agressiivsusnähud, orientatsiooni kadumine, lihastõmblused ning krambid, mis kaelas ja kõrilihases tingivad tugeva valu neelamisel või isegi vedeliku nägemisel. Kogu selle faasi jooksul on patsient teadvusel.

Marutõbi võib kulgeda ka pärsitud vormina, mille käigus saabub surm tavaliselt südame või hingamise seiskumise tõttu.
Haigus pole ravitav, vaid lõpeb alati nakatunud looma või inimese surmaga.