Põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet (PRIA) määras 105 põllumajandusliku tegevusega alustavale noorele ettevõtjale kokku ligi 4,2 miljonit eurot noortaluniku toetust, seejuures said 101 noortalunikku toetust maksimaalses ulatuses ehk 40 000 eurot.

Augustis toimunud taotlusvoor oli käimasoleval rahastusperioodil neljas ja toetuste jaoks oli eelarves 5 miljonit eurot. Kokku laekus 149 noortaluniku toetus-soove 5,9 miljoni euro ulatuses. Kuivõrd soovitud toetuste summa ületas eelarvet, määras PRIA toetused nõuetekohastele taotlustele antud hindepunktide abil saadud paremusjärjestuse põhjal, teatas amet. 

Populaarsemateks tegevusvaldkondadeks, millele toetus määrati, on teravilja-, kaunvilja- ja õlitaimeseemnete kasvatus, milleks määrati toetust 27 ettevõtjale. Veislaste ja pühvlikasvatuse jaoks määrati toetust 15 ettevõtjale ning köögivilja-, puuvilja- ja marjakasvatuseks 23 ettevõtjale. 

12 noortalunikku said toetust mesindusega tegelemiseks ning 13 ettevõtjat said toetust  lamba- ja kitsekasvatuseks. Vähem oli aga neid, kes said toetust linnukasvatuseks, piimakarja pidamiseks, segapõllumajandusega tegelemiseks või taimede paljundamiseks. 

Maakonniti on enim ehk 13 toetuse saajaid Raplamaalt, kus on noorte seas populaarseimaks tegevusvaldkonnaks teravilja-, kaunvilja- ja õlitaimeseemnete kasvatus ning veislastekasvatus. Järgnevad Viljandimaa 12 toetuse saajaga ning Põlvamaa, Tartumaa ja Võrumaa igas maakonnas 10 toetust saanud noore maaettevõtjaga. 

PRIA arengutoetuste osakonna teenuste juhi Kristel Võsu sõnul on kolmes varasemas taotlusvoorus amet noortaluniku toetust määranud kokku ligi 14 miljonit eurot ja sellest välja maksnud üle 12 miljoni euro 350 noortalunikule. "Loodame, et noored maaettevõtjad saavad oma äriplaanid vastavalt nõuetele ellu viia ning kõik vajalikud investeeringud ära teha," märkis Võsu.

Toetuste rahuldamise otsuse tegemise järel maksab PRIA klientidele välja esimese osa ehk 75 protsenti määratud toetusest. Teise osa saavad noortalunikule kätte siis, kui on täitnud esimese osa saamisega seotud kohustused.

Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse eesmärgiks on aidata kaasa põlvkondade vahetusele põllumajanduses. Toetus aitab noortel tegevust alustada ning ühtlasi suureneb maal kaasaegsete teadmiste ja kogemustega põllumajandustootjate arv.

Toetust rahastatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest. Kokku on noortaluniku toetuse maksmiseks planeeritud käesoleval programmperioodil 22,1 miljonit eurot.

Võru linn plaanib koos Võru ja Rõuge vallaga asutada osaühingu, mis hakkaks majandama Tartu tänavale Võru bussijaama naabrusse rajatavat tervisekeskust, kuhu koonduvad kõik Võru perearstid, kirjutab Lõuna-Eesti Postimees. 

«Eelprojekti saame talvel valmis,» rääkis Võru abilinnapea Sixten Sild. «1. septembriks peab põhiprojekt valmis olema ja läheb ehitamiseks, mistõttu ongi aeg kokku leppida, kuidas objekti haldama hakkame.»

Selleks on linn teinud Võru ja Rõuge vallavolikogule ettepaneku sõlmida ühise tegutsemise kokkulepe. Selle eelnõu kohaselt asutatakse keskuse haldamiseks kolmele omavalitsusele kuuluv osaühing, mis seoks kaks valda tervisekeskuse edaspidise haldamisega.

«Võru linna kümne perearsti klientidest 30 protsenti on Võru valla inimesed, kolm protsenti Rõuge valla ja seega 67 protsenti Võru linna inimesed. Seetõttu teeme seda ühiselt,» selgitas Sild. «Loome osaühingu vastavalt nendele proportsioonidele. Osaühingut hakkab juhtima juhatuse liige, kes hoolitseb, et maja saab tööle.»

«Võru valla osalemine on oluline, sest väga paljud valla inimesed käivad perearsti juures linnas,» ütles Võru vallavanem Kalmer Puusepp. «Oleme seda meelt, et oleks mõistlik asutada koos osaühing.»

Paberil näeb plaan välja selline, et kui arvatavalt tuleva aasta sügisel kuulutatakse välja ehitushange, asutatakse kohe ka osaühing. Kui keskus usutavasti 2021. aastal valmib, soovib hoone omanik, ehitamiseks toetusraha saanud Võru linn maja esimesel võimalusel üle anda äriühingule. Selle juhi ülesanne on välja nuputada mõistlikud üürihinnad perearstidele ja teistele teenusepakkujatele ning tagada keskuse jätkusuutlikkus.

Ehitus läheb maksma kuni kolm miljonit eurot, millest 1,6 miljonit on Euroopa Liidu toetus. Võru vallavolikogu on varem andnud lubaduse toetada ehitust kuni 350 000 euro ja Rõuge volikogu kuni 75 000 euroga, mis teeb linna osaluseks pealt 900 000 euro. Lõplikud summad selguvad ehitushanke tulemusel.