EESTI ELU

Iga viies töötaja plaanib kuue kuu jooksul töökohavahetust

Pixabay

75 protsenti töötajatest on avatud uutele tööpakkumistele ning iga viies töötaja plaanib töökohavahetust järgmise kuue kuu jooksul, selgub CVKeskuse ja Palgainfo Agentuuri tööturu-uuringust.

2018. aastaga võrreldes on valmisolek tööd vahetada kasvanud ja olemasolevale tööandjale täielikult lojaalsena olevate töötajate arv vähenenud. Kui möödunud aastal ei olnud töökoha vahetamisest üldse huvitatud ligikaudu kolmandik ehk 30 protsenti vastanutest, siis tänavu ei mõelnud praeguse tööandja juurest lahkumise peale 25 protsenti töötajatest.

Lisaks selgus uuringust, et tööpakkumistel hoiab silma peal enam kui iga kolmas ehk 35 protsenti töötajatest ja iga viies töötaja ehk 21 protsenti plaanib tööd vahetada juba järgmise kuue kuu jooksul.

Töötajate valmisolekut liikuda uuele töökohale mõjutab suuresti tööandjate agar värbamistegevus – tööturul liigub suurem arv avalikke konkursse ja saadetakse palju kandideerimiskutseid. Uuringust selguski, et lähiajal on iga teine töötaja ehk 48 protsenti saanud tööandjatelt kutseid tööle kandideerimiseks.

Kõige rohkem ehk 66 protsendile saatsid tööandjad kandideerimiskutseid valdkonna- ja projektijuhtidele. Erialade lõikes püüti anda tõuge kandideerimiseks enim info- ja telekommunikatsiooni valdkonna töötajatele.

Vähem aga saavad üleskutseid madalama palgaga lihtsamate tööde tegijaid, kelle seas liiguvad tööpakkumised sagedamini ka tuttavate kaudu. Piirkondade alusel olid Harjumaa ja Tallinna elanikud saanud teistest sagedamini kutseid tööle kandideerimiseks.

"Huvi tööpakkumiste vastu on aastaga selgelt kasvanud ­ja esimesel poolaastal külastati Eesti tööportaale kokku umbes 12 miljonit korda," kommenteerib tööturu trende Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt.

"Suurim huvi oli endiselt lihtsamate kontoritööde vastu. Näiteks assisteerimisvaldkonna tööpakkumistel oli esimesel poolaastal keskmiselt 35 kandideerijat. Väga suur osa kandideerimistest tehti ka klienditeeninduses, müügi-, transpordi- ning tööstus- ja tootmissektorites, kuna nendes valdkondades liigub suurem osa vabadest töökohtadest Eestis."

Ta lisas, et kvartalis võetakse Eestis tööle keskmiselt 50 000 töötajat. "Seega vahetab 2019. aasta jooksul tööd pea iga neljas Eesti töötaja."

Palgainfo Agentuuri juht ja analüütik Kadri Seeder lisas, et aastaga on kerkinud ka töötajate lojaalsuse hind. "Kui aasta tagasi teenisid aktiivselt tööd otsivad töötajad keskmiselt 1118 eurot brutotöötasuna, siis sel kevadel 1275 ehk 14 protsenti rohkem.

Tööd üldse mitte otsivate ehk täielikult lojaalsete töötajate keskmine brutotöötasu kerkis aastaga aga tervelt 17 protsenti ja oli sel kevadel 1690 eurot, aasta varem 1444 eurot.

Riigihaldusminister on visiidil Kagu-Eestis

Foto: HELERI LAKUR

Riigihalduse minister Jaak Aab on sel nädalal kolm päeva väljasõidul Kagu-Eestis, kus külastab omavalitsusi ja piirkonna ettevõtteid, kohtub kohaliku elu edendajatega ning teeb ettekande ametnike välitööde avakonverentsil.

Teisipäeval kohtub minister Võru linnajuhtidega ja külastab Liblikaaia villat. Kolmapäeval külastab minister Valga ja Tõrva valla omavalitsusjuhte ning Valgas asuvat Tiina Loomemaja.

Neljapäeval esineb minister ettekandega ametnike välitööde avakonverentsil „Õnne valem“.

Võru vana naftabaasi alal tuvastati reostus

FOTO: Aigar Nagel

Võru vana naftabaasi uuringud on kinnitanud, et alal on nii masuudi- kui ka bensiinireostus ning see on jõudnud ka pindmisse põhjavette, kirjutab Lõuna-Eesti Postimees.

«Reostus eksisteerib nii pinnases kui ka maa-alal asuvates kütusemahutites,» rääkis uuringuid tegeva AS-i Kobras geoloog Tanel Mäger. «Praegu on vara öelda, kas reostus on kogu maa-ala ulatuses või selle mõnes osas.»

Tema sõnul on välitööd poole peal. «Seniste tööde põhjal saab nii visuaalselt kui ka lõhna järgi öelda, et territoorium pole kindlasti puhas,» lisas ta.

Uuringud on ajendatud kaitseväe soovist rajada Kuperjanovi jalaväepataljonile suurem parkla koos varjualustega. Esialgu soovisid riigikaitsjad rajada selle linnaku kõrvale. See põrkus aga Taara elamurajooni inimeste vastuseisule, kuna leiti, et rajatis tuleks elumajadele liiga lähedale. Seda arvamust asus toetama ka linnavõim, mispeale tuli riigikaitsjatel plaane revideerida. «Peame arvestama linnaelanike soovidega,» tõdes kaitseministeeriumi kaitseinvesteeringute osakonna juhataja Kusti Salm.

Reostusuuringu ja reostuse likvideerimise tegevuskava koostab AS Kobras, tööde tähtaeg on 16. september. «Välise vaatluse põhjal võib öelda, et mõni koht on ikkagi üsna kole,» hindas Mäger.

Tema sõnul on see ka loogiline, sest alale on kütuseid veetud ja seal ümber laaditud ligi 50 aastat. «Ohutusnõudeid nõukogude ajal ju peaaegu ei olnudki,» lisas ta. «Kui midagi maha läks, siis nii see ka jäi.»

Kunagise kütusebaasi maid reostavad geoloogi sõnul masuut ja bensiin. «Territooriumil olid nii heledate kui ka tumedate kütuste mahalaadimise ja ladustamise kohad,» rääkis ta. «Piirkonniti on seega reostus erinev: kus hoiti heledaid kütuseid, on pinnase väljakaevamisel tunda bensiinilõhna, mõnes teises kohas aga masuudilõhna.»

Vaatluse põhjal on pinnasereostus Mägeri sõnul seotud ka ülemise põhjaveekihiga. «Seal on liivane pinnas ning vihmavesi on reostust aastakümneid maa alla uhtunud. Et liiv juhib suhteliselt hästi vett, on reostus jõudnud ka paari meetri sügavusele ülemisse põhjaveekihti ja selle allagi. Põhjavesi seob reostust hästi, reostus on sinna lahustunud.»

Kuigi Mäger tõdes, et välja puuritud pinnas nii-öelda lõhnab, pole nina ega silm reostuse suuruse hindamisel siiski lõpuni usaldusväärsed. «Täpsed vastused, millisel määral on saaste üle normi piiride, annab labor.»

Võru linnavalitsuse avalike suhete spetsialisti Marianne Meti sõnul uuritakse praegu, kas ja millises ulatuses on pinnas reostunud ning kas ja kuidas on seda on vaja puhastada. Samuti tehakse selgeks, kui palju on jääkprodukte mahutites. «Suur probleem on maa sees paiknev mitme tuhande tonnise kubatuuriga betoonist masuudireservuaar, mis kujutab varem või hiljem küllaltki suurt ohtu keskkonnale,» kinnitas ka Mett.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD