Sotsiaalminister Tanel Kiik allkirjastas määruse, millega senine 10 päevane isapuhkus pikeneb 30-le päevale ning isa täiendavat hüvitist hakkab Sotsiaalkindlustusamet maksma otse lapsevanemale.

Muudatus jõustub 1. juulist 2020. „Muudatus annab peredele paremad võimalused jagada laste eest hoolitsemise koormust, kuna nüüd saavad ka isad jääda isapuhkusele kauemaks ning seda soovitud ajal, kas emaga samal ajal või eraldi,“ sõnas sotsiaalminister Tanel Kiik.

Kui seni maksis isapuhkusele jääjale puhkuse tasu välja tööandja, siis nüüd teeb seda Sotsiaalkindlustusamet otse vähendades sellega tööandja koormust. Vanemahüvitise süsteemi korrastamisega kehtestati isadele õigus vanemahüvitisele, mis ei sõltu tema eelnevast töösuhtest ega töötamise lepingulisest vormist ning isa saab hüvitist kasutada emaga samal ajal või eraldi. 30-päevast isapuhkust ja/või isa täiendavat vanemahüvitist on võimalik kasutada kuni lapse 3-aastaseks saamiseni ning seda võib kasutada nii ühes osas kui ka osade kaupa. Näiteks võib isa kasutada esimesed 10 päeva isapuhkusest siis, kui laps sünnib (et olla emale abiks) ning ülejäänud 20 päeva siis, kui laps on juba aastane või pooleteist aastane. Riigikogu võttis vastavad seadusemuudatused vastu 2017. aasta lõpus.

2018. aastal kasutas isapuhkust 72% kõigist isadest, kellel oli selleks õigus - Vanemahüvitise saajate seas oli 2018. aastal isasid 10.9%. - 2018. aasta jooksul määrati esmakordselt vanemahüvitis 1910-le isale. - Riikides, kus osa vanemapuhkusest on reserveeritud isadele, on isade osakaal vanemapuhkuse kasutajate hulgas väga kõrge nt Norras, Islandil ja Rootsis on see ligi 90%.

Eestis tegi uute sõiduautode turg juulis tempoka tõusu ületades möödunud aasta juulikuu müügi 13,5 protsendiga ja kergitades ka tänavuse seitsme kuu tulemuse plusspoolele.

Juulis müüdi 2426 uut sõiduautot, mida on ligi kolmsada rohkem kui mullu. Kokkuvõttes on tänavu seitsme kuuga müüdud 16359 uut sõiduautot, mis ületab möödunud aasta sama perioodi tulemuse 0,2%.

Jätkuvalt on tarbijate hulgas populaarsemateks segmentideks keskmised maasturid ja väiksemad keskklassi autod, milliste osakaal oli juulis vastavalt 26,3% ja 23,8%. Hübriidautod moodustasid juulis umbes kümnendiku kogu müügist ja elektriautosid läks kaubaks 12.

Automarkidest oli juulis populaarseim Toyota, milliseid müüdi 456. Teise koha vallutas Škoda 345 autoga ja kolmas oli Renault 231 autoga. Ka mudelitest olid edukaimad kaks Toyota mudelit – Corolla ja RAV4, milliseid tarbijad eelistasid vastavalt 162 ja 159 korral. Kolmandaks müüduim mudel oli Škoda Octavia 119 autoga.

Tarbesõidukite müük on tänavu olnud kerges languses ja see jätkus ka juulis, mil müük jäi 1,2% alla möödunud aasta juulikuu tulemusele. Seitsme kuu kokkuvõttes on tarbesõidukite müük langenud 6,3%. Automarkidest oli edukaim Peugeot 102 müüdud sõidukiga, ja kaugele maha ei jäänud ka Citroen 93 müüdud tarbesõidukiga. Kolmanda koha haaras Toyota 50 sõidukiga. Veokite segmendis oli ülekaalukalt edukaim Scania, milliseid müüdi 41.