Võru linnavolikogus läbis esimese lugemise linna järgmise aasta eelarve, mille maht on 19,3 miljonit eurot.

Eelarvesse pole veel arvestatud riigieelarve toetusfondi, mis on umbes 3,5 miljonit eurot. Tulude eelarve on kokku 14,7 miljonit eurot, kulude eelarve 13,4 miljonit eurot ning põhivarade soetuse eelarve 4,2 miljonit eurot, teatas Võru linnavalitsus. 

Linnavalitsuse teatel on 2020. aasta peamine eesmärk valike teenuste kvaliteedi ja üldise konkurentsivõime tõstmine. Investeeringute valdkonnas jätkab linn seniseid prioriteete – nii jätkatakse linna põhitänavate kapitaalse rekonstrueerimisega, lõpetatakse Räpina maantee remont ja rekonstrueeritakse Vilja tänava lõigul Räpina maantee ring kuni Vabaduse tänavani.

Lisaks tehakse ettevalmistusi Jaama tänava rekonstrueerimiseks aastal 2021. Linn panustab jätkuvalt ka kortermajade sissesõiduteede ja parklate korrastamisse.

Eelarve muudatusettepanekuid saab esitada 7. jaanuarini 2020.

Ühtlasi kehtestas Võru linnavolikogu kolmapäevasel istungil 2020. aasta maamaksumääraks 2 protsenti maa maksustamishinnast aastas.

Lisaks otsustati sõlmida Võru ja Rõuge vallaga ühise tegutsemise kokkulepe rajatava esmatasandi tervisekeskuse osas. Tervisekeskuse haldamiseks on plaanis luua kolme kohaliku omavalitsuse üksuse ühiselt loodav osaühing. Osaühingu osad planeeritakse jaotada vastavalt tervisekeskuse rajamisse tehtud panuse suurusele proportsionaalselt. 

Euroopa Komisjon on algatanud Eesti suhtes rikkumismenetluse, kuna komisjoni hinnangul ei ole Eesti nõuetekohaselt üle võtnud direktiivi, mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust.

Neljapäeval valitsuses arutlusele tuleva justiitsministeeriumi arvamuse järgi ei nõustu Eesti täielikult Euroopa Komisjoni seisukohaga, et Eesti ei ole täitnud oma kohustusi. Eesti ei nõustu komisjon etteheidetega, mis puudutavad lasteporno ja pornograafilise etteaste mõistete sätestamist ja nende kaudu kuriteokoosseisude määratlemist ning lapse pornograafilises etteastes ja lasteprostitutsioonis osalemisest saadava majandusliku kasu kriminaliseerimist.

Kolmanda etteheitega, mis puudutab lapsohvri kaitset kriminaaluurimises ja -menetluses, nõustub Eesti osaliselt. Eesti ei nõustu väitega, et riik on sätestanud liigselt kitsendavad piirangud täiskasvanute suhtes, kes võivad saata last kriminaaluurimise käigus toimuvatel vestlustel.

Eesti juhib komisjoni tähelepanu sätetele, millega on direktiivi nõuded üle võtnud, aga mida komisjon pole märganud. Samas tunnistab komisjoni etteheidet, et ristküsitlemise keeld ja mitmekordse ülekuulamise vältimise nõue ei kohaldu piisava selgusega 14-18-aastaste isikute puhul, vaid ainult alla 14-aastaste laste suhtes.

Suurema õigusselguse huvides valmistatakse ette vajalikud õigusakti muudatused.