Võrumaa juustutootja Meelis Mõttus plaanib Itaalia partneriga rajada Vastse-Roosa sajandivanusesse veskihoonesse sinihallitusjuustude laagerduskeldri, kus Itaalia eksklusiivsetele käsitööjuustudele enne Riia turule viimist kuni 10 kuud viimast maitselihvi antaks, kirjutab Lõuna-Eesti Postimees.

Eestis juustutootmise vastu tunneb huvi Itaalia alpikülas eksklusiivseid juustusid valmistav La Poiana ühistu. Kevadel Eestis käinud La Poiana ühistu president Massimo Monetti hindas Vastse-Roosta veskihoone olud juustu laagerdamiseks heaks. Nüüd vaatab Mõttus lootusrikkalt Eesti ja Läti poole, kus Prantsusmaa piiri lähedases Castelmagno külas valmistatavaid juustusid võiks tulevikus müüa.

«Praegu teevad nad kolme sorti hallitusjuustu: lehma-, kitse- ja lambapiimast. Meie hakkaksime siin nendele juustudele tegema lõpplaagerdust enne Riia turule viimist – juustud on siin kaks kuni kümme kuud,» selgitas Mõttus.

Praegu on La Poianas valmistatavad juustud müügil Monacos, Piemontes ja Vastse-Roosa Metsavenna poes, kus nende päralt on eraldi külmlett. Lisaks kolmele sinihallitusjuustule leiab sealt ka näiteks trühvlijuustu, tuhajuustu, veinitootmisjääkides laagerdunud juustu – kokku 13 eri nimetust.

«Teoreetiline võimalus, et sa saad kuskilt ketipoest sellist juustu, puudub,» ütles Mõttus. «Need on kõik tehtud pastöriseerimata piimast.» 

Keskmisest külmem juuli on vajutanud Lõuna-Eesti mesindusele oma jälje ning oodata on mullusest tunduvalt väiksemat saaki, kirjutab Lõuna-Eesti Postimees. 

Mesilinnud on selleks aastaks suuresti oma meetoomise lõpetanud, mesinikud loevad vaikselt juba saaki kokku ning hakkavad järgmiseks aastaks valmistuma. Saaki hindavad nad keskmiseks või isegi kehvapoolseks.

Valgamaal Hummulis tegutsev mesinik Siim Saavaste rääkis ajalehele, et meevõtu tippajal ehk juuli keskpaigas kostitas ilmataat kehvade ilmadega, mis mõjus halvasti ka mesilaste meekorjele. Mesindustalu Saavaste & Loos üks eestvedajatest rääkis, et eelmise aastaga ei anna üldse võrrelda, sest siis olid soojad ilmad ja saak suurepärane. «Põhimõtteliselt tuli juulis kehv saak,» teadis ta rääkida.

Ta lisas, et kevade lõpp ja suve algus oli siiski paljulubav. Esimene meekorje tehti jaanipäeva aegu, mis tõotas head. Praegu hakatakse 300 mesilasperega ettevõttes otsi vaikselt kokku tõmbama ja uueks hooajaks valmistuma. Ainult kanarbikumett loodetakse sel aastal veel lisaks saada.

Põlvamaal Moostes tegutseva Mesiveski OÜ omanik Siim Õunap rääkis, et eelmisel aastal oligi erandlikult hea saak, kuid tänavune jääb sellele alla. «Ei saaks öelda, et minul kehv meesaak oleks. Keskmine aasta oli,» lisas Õunap.

Ta nentis, et juunis oli hea korje. Probleem on aga selles, et aasta suurim korje tehakse juuli alguses ja lõpetatakse kuu keskpaigas – sõltuvalt sellest, kus Eesti osas tarud paiknevad. Kui sel perioodil soodsat ilma pole, jääb suur osa saagist tulemata.

Võrumaal Haanja looduspargis 43 mesilasperet pidav Rainer Kinsigo sõnas, et Lohuveere talu meehulk polnud samuti kõige parem. Kinsigo rääkis, et juulis ei tulnud mesilastelt eriti midagi. «Juunis sai siiski ikka võtta,» sõnas ta.

Kinsigo sõnade kohaselt on selleks aastaks meevõtt läbi. See, mille mesilased praegu toovad, söövad nad ise ära. «Keldrisse pole midagi panna,» lisas mees.

Temagi rääkis, et eelmisel aastal olid hoopis suuremad meekogused, kuid eks aastad ongi väga erinevad. Kui mullu oli juuli kuiv, siis tänavu jälle liiga vihmane. «Tugev vihm peseb taimedelt nektari maha,» põhjendas Rainer Kinsigo.