Keskkonnaettevõte SIA Eco Baltia vide avas Lätis Baltikumi kaasaegseima autorehvide ümbertöötlustehase, mis hakkab aastas utiliseerima üle 6500 Eestis ja Lätis kokku kogutud rehvi. Koguinvesteering tehase ehitusse ulatus 2,6 miljoni euroni.

„Tehase praegune töötlusmaht vähendab aastas õhku paisatud süsihappegaasi 26 600 tonni võrra, mis võrdub 4200 kodumajapidamise aastase elektritarbimisega. Järgmise kahe aasta jooksul plaanime tehase tootmisvõimsust veelgi suurendada, mis võimaldaks seal töödelda kuni 10 000 tonni rehve aastas,“ selgitas SIA Eco Baltia vide direktor Jānis Aizbalts.

Rajatud tehas on varustatud kaasaegseimate turul saada olevate mehaaniliste ümbertöötlusseadmetega. Seadmed vähendavad ja kõrvaldavad võimalikke saasteriske ning tagavad energiatõhusaid ja ökoloogiliselt säästlikke tootmisprotsesse. Tegemist on esimese sellist tüüpi tehasega Lätis ning on ühtlasi üks haruldusemaid Euroopas.

Ümbertöötluse käigus peenestatakse rehvid ribadeks ja suunatakse edasi taaskasutusse: energia saamiseks põletatakse ülejäägid küttematerjalina spetsiaalsetes ahjudes, mis aitab omakorda vähendada fossiilkütuste kasutamist. Protsessi käigus eraldatakse rehvikummist ka metall ja tekstiil ning toodetakse erinevas suuruses kummigraanuleid. Graanuleid kasutatakse toorainena uutes toodetes, näiteks mänguväljakute ja jalgpalliplatside kummikatte või asfaldi ja bituumeni segude jaoks vajaminevate lisaainete tootmiseks. Toodangut on ettevõttel kavas realiseerida nii kohalikul kui ka eksportturgudel.

„Üks ringlusmajanduse nurgakivideks on jäätmete ümbertöötlemine uueks tooraineks. Rajatud tehas saab olema oluliseks investeeringus ka Läti keskkonnaprobleemide leevendamise ja majandusliku arengu seisukohalt. Tehas võimaldab Lätis ja osaliselt ka teistes Balti riikides tekitatud rehvijäätmete utiliseerimist, andes neile uue väärtuse ilma keskkonda või prügilaid koormamata. Lisaks võimaldavad kasutusele võetud tehnoloogiad tulevikus ümber töödelda ka elektrijuhtmeid, mis on üks viimaseid jäätmete ümbertöötlemise suundi Lätis,“ lisas Aizbalts.

„Loodame, et uus tehas võtaks olulise koha rehvide ringluses Lätis ning annaks võimaluse vabaneda aastakümnete jooksul kogunenud kasutatud rehvidest, mida seni ei olnud võimalik teha. Taaskasutamine on tähtis rehviringluse tsükli osa, mistõttu on oluline seda võimalikult palju teha riiklikes ettevõtetes, tagades seeläbi parema läbipaistvuse ja tuginedes vähem välismaistele ümbertöötlustehastele. Suurendades kohalike ümbertöötlusettevõtete võimsust suureneb ka majanduslik aktiivsus,“ selgitas Läti Riikliku Keskkonnateenistuse peadirektor Elita Baklāne-Ansperga.

„Meil on hea meel, et Eco Baltia grupp saab loodud tehasega oma tegevusvaldkonda laiendada. Seni oleme peamiselt tegelenud pakendite ümbertöötlusega ning rehvid on sellele hea lisavaldkond. Taolise tehase vajadust kinnitavad mitmed ebaseaduslikud rehvimäed Läti eri paikades. Nüüd saab need aga ümber töödelda ja uuteks toodeteks muuta,“ rääkis Baltia grupi juhatuse esimees Māris Simanovičs.

Tehases hakatakse ümber töötlema peamiselt Läti ettevõtetelt ja eraisikutelt kogutud rehve, samuti väiksemates kogustes Eestist pärit rehve.

Ettevõttest:

SIA Eco Baltia vide on keskkonnaettevõte, mis osutab jäätmete käitlemise, koristamise ja teede korrashoiu teenuseid, toorainete sorteerimist ja müüki ning rehvide ümbertöötlemist. SIA Eco 2018. aastal ulatus Baltia vide käive 16,35 miljoni euroni. Ettevõttes töötab 290 inimest. SIA Eco Baltia vide on osa Eco Baltia grupist, mis on käibelt suurim keskkonnajuhtimise ettevõtete grupp Baltikumis, tagades täieliku jäätmete käitlemise tsükli kogumisest ümbertöötluseni.

Tänavu esimeses pooles tasus haigekassa 92,6 miljonit eurot 130 000 inimese töövõimetushüvitiste eest, kõige rohkem viibisid inimesed haigus- ja hoolduslehel.

Haigekassa hüvitas esimesel poolaastal ligi 157 000 haiguslehte, millele kulus rohkem kui 42,5 miljonit eurot. Haiguslehtede keskmine pikkus oli 13 päeva. Kõige rohkem haiguslehti hüvitati veebruaris viirushaiguste leviku tõttu.

Haiguslehti võtavad rohkem naised. Eelmisel poolaastal oli haiguslehel 86 470 naist ja 70 430 meest. Kõige rohkem väljastati haiguslehti 50-59-aastastele töötajatele, seda nii naiste kui ka meeste osas.

Haigekassa ravikindlustuse osakonna peaspetsialisti Tea Matsoni sõnul olid inimesed haiguslehel  peamiselt lihasluukonna ja sidekoehaiguste, vigastuste ja mürgistuste, hingamisteede haiguste, pahaloomuliste kasvajate ning vereringeelundite haiguste tõttu.

Möödunud poolaastal tasus haigekassa sünnitushüvitiste eest ligi 32 miljonit eurot.  „Sünnituslehe alusel maksti hüvitist 5770 naisele, mida on neli protsenti vähem kui eelmise aasta samal perioodil,“ selgitas Matson.

Hoolduslehtede alusel hüvitati inimestele 15,4 miljonit eurot. Matsoni sõnul võeti enamik hoolduslehtedest alla 12-aastase lapse põetamiseks. Ta lisas, et hoolduslehti väljastati kõige rohkem hingamisteede- ja nakkushaiguste tõttu.

Eelmisel poolaastal on võrreldes 2018. aasta sama perioodiga suurenenud tööõnnetuse tagajärjel hüvitatud töövabastuspäevade arv. „Kui 2018. aasta esimeses pooles hüvitas haigekassa tööõnnetuste tõttu 77 551 kalendripäeva, siis käesoleval aastal maksti hüvitist 82 503 kalendripäeva eest,“ ütles Matson.

Tööinspektsiooni järelevalve osakonna juhataja Silja Soone andmetel toimus kõige rohkem tööõnnetusi metallitööstuses, kaubanduses ning ehitusvaldkonnas. „Peamised tööõnnetuste põhjused olid samal tasapinnal libisemine, kukkumine ja komistamine ning kontrolli kaotamine töövahendi üle,“ lisas Soone.