Tööinspektsioon tuletab meelde, et 24., 25., 26. detsember ning 1. jaanuar on riigipühad, mis on reeglina töötajate jaoks vabad päevad, ning pühade ajal töötavatele inimestele tuleb maksta töötatud aja eest kahekordset töötasu.

Riigipühade eel tööpäeva lühendamine on tööandja kohustus. Lühendatud tööpäev on kohustuslik pühadele eelnevatel reaalsetel tööpäevadel ehk 23. ja 31. detsembril. Tööpäeva lühendamine ei sõltu tööpäeva kestusest. Näiteks osalise tööajaga töötaja, kes on tavapäraselt tööl ainult kolm tundi päevas, riigipüha eelsel päeval tööle tulema ei pea.

Kui tööandja majandustegevus ei võimalda tööpäeva lühendada, tuleb saavutada töötajaga kokkulepe töötamiseks pühade-eelsel päeval nagu tavalisel tööpäeval. Kui töötaja on sellega nõus, loetakse pühade-eelsel tööpäeval lühendamata jäetud kolm tundi ületundideks ning hüvitatakse vastavalt seadusele kas tasulise vaba aja andmisega või kokkuleppel rahas 1,5 kordselt. Summeeritud tööajaga töötajatel selguvad ületunnid arvestusperioodi lõpuks ning need hüvitatakse samamoodi – tasulise vaba ajaga või kokkuleppel rahas. Kui töötaja ei nõustu pühade-eelsel päeval töötama täistööpäeva, ei tohi tööandja teda selleks sundida.

Sõltumata sellest, kas töötajale makstakse töötasu kuutasuna või tunnitasuna, töötatakse tavapärase või summeeritud tööajaarvestuse alusel, tuleb riigipühal töötatud tundide eest maksta töötajale kahekordset töötasu. Kui töötaja vahetus algab tavalisel tööpäeval ja lõpeb riigipühal, tuleb hüvitada riigipühal tehtavad tunnid. Ülejäänud töötunnid tasustatakse aga tavalises korras. Lisatasu ei pea maksma sama vahetuse töötundide eest, mis langevad riigipühale eelnevale või järgnevale päevale.

Tööpäeviti saab nõu küsida tööinspektsiooni infotelefonil 640 6000. Küsimuse võib saata ka e-postiga See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.. Infotelefon töötab 23. ja 31. detsembril kuni kella 13-ni. 24., 25. ja 26. detsembril ning 1. jaanuaril nõustamist ei toimu.

President Kersti Kaljulaid palus peaminister Jüri Ratasel kaaluda Mart Helme ametist vabastamist, valitsusjuht seda oluliseks ei pidanud, kirjutab Postimees.

"Mina palusin peaministril kaaluda siseministri ametist vabastamist. Ei ole võimalik olla ühteaegu eraisik või erakonna esimees ja mitte samal ajal arvestada sellega, et sinu sõnad on valitsuse seisukohad. Tänase päeva seisuga on see Eesti  vabariigi valitsuse liikme poolt väljendatud seisukoht ja täpselt sellisena tuleb seda ka näha. Siin on palju mõtlemisainet," ütles Kaljulaid ajalehele antud usutluses.

Ta märkis, et peaministri roll on igal ajahetkel kaaluda seda, kes minister sobib valitsusse. "Kas need sammud, mida valitsus teeb ja otsused, mida vastu võtab, kas need viivad Eestit edasi, suurendavad turvalisust, meie lähedust liitlastega. See on peaministri töö."

Kaljulaid tõi esile, et viimase kuu jooksul on siseminister Mart Helme kaks korda sekkunud Eesti välispoliitikasse ja asunud seda jõuliselt kujundama.

"Täna [esmaspäeval] hommikul vestlesin Sauli Niinistöga ja palusin edastada peaminister Marinile minu isiklik vabandus. Tunnistasin ka talle, kui piinlik mul selle kõige pärast on," ütles Kaljulaid.

"See kõik mõjutab meie julgeolekuvõrgustikku. Väikese riigi püsimine eriti geopoliitiliselt aktiivses piirkonnas sõltub väga palju sellest, palju meil on partnereid ja liitlasi ja kuidas nemad meid näevad: kas enda sarnase või erinevana," sõnas ta.