Eesti sealiha hind tõusis 2019. aastal võrreldes aasta varasema ajaga 10 protsenti, veiseliha hind aga langes 6 protsenti.

Sealiha kokkuostuhind oli detsembris 1838,4 eurot ühe tonni eest, mis on 2019. aasta kõrgeim hind, selgub statistikaameti blogist.

Sealiha hind on kasvanud kogu aasta jooksul. Aasta keskmiseks sealiha hinnaks kujunes 1676,7 eurot tonni eest, mis on 10 protsenti kõrgem kui 2018. aastal.

Seevastu veiseliha hind hoopis langes – aasta peale kokku 6 protsenti ja keskmiseks jäi 2110,3 eurot tonni eest. Lamba- ja kitseliha ostetakse Eestis kokku väga vähe ja selle keskmine hind oli 2019. aastal 3052,9 eurot tonni eest ehk 14 protsenti rohkem kui aasta varem.

Detsembris tapeti tegevusloaga lihakäitlemisettevõtetes 45 800 siga, mida oli 2 protsenti rohkem kui 2018. aasta detsembris, selgub statistikaameti andmetest.

Tapetud sigadelt saadi detsembris kokku 3658 tonni liha, mida oli 1,7 protsenti enam kui aasta varem.

Veiseid tapeti detsembris 2500 ehk 3,8 protsenti vähem kui 2018. aasta samal kuul. Seejuures tapeti vasikaid detsembris 200, noorloomi 100, lehmmullikaid 300, lehmi 1400 ning pulle ja härgi 500.

Tapetud veised andsid kokku 638 tonni liha, mida oli tunamulluse detsembriga võrreldes 0,8 protsenti vähem. Vasikatelt tuli liha 9 tonni, noorloomadelt 17 tonni, lehmmullikatelt 87 tonni, lehmadelt 381 tonni ning pullidelt ja härgadelt 144 tonni.

Detsembris tapeti ka 1000 lammast, mida oli 11,1 protsenti vähem kui mullu. Liha saadi tapetud isenditelt kokku 20 tonni, mida oli 17,6 protsendi võrra tunamullusest tasemest vähem.

2019. aastal tapeti kokku 558 000 siga, mida oli tunamullusega võrreldes 3,8 protsenti rohkem. Veiseid tapeti 34 300 ehk 1,7 protsenti vähem kui tunamullu. Tapetud lammaste arv püsis mullu 9300 isendi tasemel.

Tapetud loomade hulgas kajastuvad ka teenustööna tapetud loomad.