Kolmapäeval tühistas haridus- ja teadusministeerium Rõuge vallas asuva Krabi kooli tegevusloa.
Riikliku järelevalve tulemusena võetakse esmakordselt üldhariduskoolilt õpetamisõigus ära.
Krabi kool on erakool, millel oli alatest 2017. aastast tähtajaline tegevusluba põhikoolis õppe läbiviimiseks. Lõppenud aasta detsembris viis haridus- ja teadusministeerium koolis läbi riikliku järelevalve, mille eesmärk oli hinnata, kas kooli õppe- ja kasvatustegevus vastab haridusasutustele kehtestatud nõuetele.
Järelevalve käigus tuvastati olulisi probleeme õppe- ja kasvatustöös, mis puudutasid koolis töötavate õpetajate kvalifikatsiooni, õppetundide pikkust ja mahtu, mittestatsionaarse õppe korraldamist ning hariduslike erivajadustega õpilaste toetamist.
Tegevusloa kehtetuks tunnistamisel lähtuti mitte üksikutest puudustest, vaid nende koosmõjust ja ulatusest, mis ei võimalda riiklikule standardile vastava hariduse pakkumist. Ministeerium ei ole saanud koolilt tõendeid selle kohta, et olukorda suudetakse lahendada, näiteks ei ole kool esitanud ärajäänud õppetöö järeletegemiseks planeeritud tegevuste kirjeldust koos ajaraamistikuga. Tekkinud olukorras peab ministeerium ainuõigeks otsuseks lõpetada Krabi koolis üldhariduse andmine.
Õppimisvõimalused riiklikule standardile vastavates koolides senistele Krabi kooli õpilastele leiab ministeerium koostöös kohalike omavalitsustega, kus sissekirjutuse kohaselt elavad Krabi koolis õppivad lapsed. Eesmärk on kokku leppida iga õpilase haridustee sujuv jätkamine, vajadusel kaasates Rajaleidja spetsialiste ning pakkudes rahalist tuge koolidele, kuhu õpilased õppima asuvad. Samuti kavandab ministeerium kohtumisi õpilaste vanematega.
Eesti haridussüsteemi kvaliteedi tagamise eeldus on see, et igas üldhariduskoolis vastab õppe- ja kasvatustöö riiklikule standardile – põhiharidust andva kooli tegevus peab olema riigiüleselt võrreldav ja võimaldama õpilastel jätkata samal haridustasemel teises koolis. Eraüldhariduskoolid mitmekesistavad Eesti haridusmaastikku, kuid kompromisse hariduse kvaliteedi suhtes ei saa teha ühelegi õppeasutusele selle omandivormist sõltumata. Juhul, kui kool ei suuda tagada õpilastele õigust saada kvaliteetset haridust, ei täida kool oma ülesannet ning ei saa haridusasutusena tegutseda.
Kooli tegevusloa kehtetuks tunnistamine ei välista uue tegevusloa taotluse rahuldamist juhul, kui kooli pidaja tegevused vastavad seadusega kehtestatud nõuetele.
Kas ikka on, kuhu kooli minna? Ei usu, saadetakse jälle kuskile hulkuma!
Nimetatu on sedavõrra mitme näoga tegelane, et reaalset abi sealt vaevalt et loota oleks.
Lapsed jäävad kooliaasta keskel teadmatusse, rääkimata kooli lõpetamisest või õpingute jätkamise vöimalustest. Või jäävadki õpingud pooleli, kes olid selle kooliga harjunud. Ehk Haridusministeerium peaks abikäe ulatama ja täiendkoolitusi korraldama, mida tehakse ka paljudele tublidele õpetajatele uute nõudmiste kohandamiseks. Väga oluline, et maakohas ka töökohad säiliksid, täiendõpet on alati võimalik korraldada, kui head tahet on.
Sellepärast oligi Rõuge vallavalitsusel vaja teha koostööd HTM-ga. Üksi vald Krabi koolist jagu ei saanud. Ja just sellepärast on tuli takus, et ikka enne kohut kooli uksed kinni oleksid. Et no äkki siis saaks ometi ühe võidugi kooli üle on ju 2 aastat kaevatud ja kohut käidud aga võitu pole saadud. Kuid nendest lastest ja nende vajadustest minnakse lihtsalt nagu tangiga üle.
Kui mötled , kuidas see olukord tekkis, siis jääb palju kysimusi, kuidas peaks sellise kooli kurb löpetamine vältima. Lihtne on kinni panna kool, kus saaksid veel paljud noored omandada koolihariduse ja ellu minna kui riigile vajalik kodanik.
Raskused kooli korraldamiseks ei ole kerged. Kui on vähegi vöimalik, vaatamata sellele, et ta on erakool, peaks riik ja omavalitsus tösiselt kaaluma, kuidas saaks seda ääreala kooli säilitada ja arendada. Mäletan kooliöpilaste yhte liiklusohutuse teemalise öppuse löunavaheajale mineku episoodi aastat viisteist tagasi. Lapsed rivistati ja kölas öpetaja tagasihoidlik söna "sööma!". Yks rivisolnud opilane minestas, kuid kohe ka toibus. Kysisin öpetajalt: "MIs temaga juhtus?". Öpetaja vastes murelikult, et paljudel lastel on soe löunasöök ainuke söök päevas. Seda kooli oli köigile vaja. Nyyd, kui oleme kriisist kaugel, ei suuda vöi ei hooli me kodukohtadest ja laseme maaelu täielikult omasoodu hävineda.
Mis saab sellest ilusast koolimajast möne aasta pärast? Jälle yks tondiloss!
Kuhu lähed Eestimaa.