EESTI ELU

Suvi pole veel läbi: nädala lõpus tuleb kuni 25 kraadi sooja

Ilmateenistuse prognoosi järgi ei ole veel suvi läbi, sest nädala lõpus ja uue nädala alguses kerkivad õhusooja maksimumid taas kuni 25 kraadini. 

Kolmapäeva öösel liigub üle Eesti väike kõrgrõhuhari ja on vaid üksikute vihmahoogude võimalus. Puhub mõõdukas lääne- ja edelatuul. Päevaks aga laieneb Skandinaavia rannikul tiirutava madalrõhkkonna lohk taas Eesti kohale ning toob hoovihma, pole välistatud ka äike. Puhub edela- ja lõunatuul puhanguti 13 m/s. Öösel on sooja 10-13, rannikul kuni 16 kraadi, päeval 17-21 kraadi, Kagu-Eestis võib tõusta paar kraadi kõrgemale.

Neljapäeval suundub madalrõhkkond edasi üle Lapimaa Valge mere poole ja selle serva mööda liigub üle Eesti vihmahooge. Öösel on sajuhoogudes pikemaid pause ning lääne- ja edelatuul on mõõdukas. Päeval arenevaist rünksajupilvedest tuleb laialdaselt vihmahooge, kuid sajuhulk on tõenäoliselt üsna väike. Edela- ja läänetuul tugevneb. Öösel on sooja 8-12, rannikul kuni 15 kraadi, päeval 17-20 kraadi. 

Reede öösel liigub üle Eesti kuivema ilmaga kõrgrõhuhari. Puhub mõõdukas lääne- ja edelatuul, saartel pöördub lõunasse. Päeval laieneb Skandinaaviast madalrõhkkonna serv üle Läänemere ja selle vihmapilved jõuavad vastu õhtut saartele ja laienevad siis edasi mandrile. Tuul pöördub kõikjal lõunasse ja kagusse ning paisub tugevaks. Öösel on sooja 6-11, rannikul kuni 15 kraadi, päeval 19-23 kraadi.

Laupäeval saab Eesti idapiiri taga ülekaalu kõrgrõhuala, samas Skandinaaviat kattev madalrõhuala saab energiat juurde ja ulatub Läänemere äärde. Kahe rõhuala piirimail on Eestis kohatisi vihmahooge. Puhub tugev edela- ja lõunatuul. Sooja on öösel 10-15, rannikul võib kraad-paar kõrgemale jääda, päeval 18-23 kraadi. 

Pühapäeval avaldab Läänemere poolt survet madalrõhkkonna serv, Peipsi taga aga püsib kõrgrõhuala. Öö ja ennelõuna on suurema sajuta, pärastlõunaks lisandub pilvi ning eelkõige Lääne-Eestis võib hoovihma sadada. Puhub tugev lõuna- ja kagutuul. Öösel on sooja 9-13, rannikul kuni 16 kraadi, päeval 20-25 kraadi. 

Järgmise nädala esmaspäeval madalrõhkkonna mõju tasapisi väheneb. Kohatiste vihmahoogude võimalus on suurem Eesti läänepoolses osas. Puhub võrdlemisi tugev lõunakaare tuul. Öösel on sooja 11-16, päeval 20-25 kraadi, Lõuna-Eestis võib veel paar kraadi kõrgemale tõusta.

Abivahendi ostmine või üürimine - mis on soodsam ja mõistlikum?

Ootamatu trauma, soov minna abivahendiga reisile või pikaajalised tervisemured tekitavad vajaduse õigete abivahendite järele. Aga millal tuleks eelistada abivahendi üürimist ja millal tasub see välja osta?

Invaru abivahendikeskuse klienditeenindusjuhi Kadri Tiido sõnul tuleb abivajajate ja nende lähedastega üsna tihti arutada, millal on mõtekas abivahend üürida ja millal see välja osta. Näiteks praegusel suveperioodil meelitavad ilusad ilmad õue liikuma ja seetõttu tuntakse huvi ajutiste abivahendite vastu. Nende väljaostmise asemel tasuks pigem üürimise kasuks otsustada.

“Kui abivahendit vajatakse esimest korda, tekibki tihti segadus ja küsimus, mida teha. Eestlastele meeldib üldiselt millegipärast pigem see, kui asjad on nende omad - seda ka abivahendite puhul,” räägib Tiido. “Abivahendite puhul peame aga jälgima natuke teisi aspekte - tervisliku seisundi muutumist paremuse või halvemuse poole, laste puhul nende kasvamist ning ajaperioodi, mille vältel on abivahendit vaja. Samuti seab omad raamid riigipoolne soodustus abivahendite soetamiseks.”

Järgnevalt selgitab Tiido lähemalt, millal oleks mõistlik abivahend osta ja millal pigem üürida.

Milline on välismaalt tellitud paki tegelik teekond Eestisse?

Välismaalt pakke tellides tekib paljudel küsimusi, et näiteks miks pakk kiiremini kohale ei jõua ja miks ei panda see autole, mis otse sihtkohta sõidaks, vaid liigutatakse pakki erinevate keskuste vahel. DPD Eesti toob ühe paki näitel välja, milline on tegelik saadetise teekond Eestisse.

DPD Eesti tegevjuht Remo Kirss selgitas, et kuna tänapäeval pakuvad praktiliselt kõik pakiveoteenust osutavad ettevõtted ka oma saadetise interneti vahendusel jälgimise teenust, siis tekitab see kohati klientides isegi rohkem küsimusi.

„Inimesed näevad näiteks, et nende pakk on kuskil asjasse mitte puutuva riigi sorteerimiskeskuses või depoos ja sellist tekib ka loomulik küsimus, et miks pole tema pakk autos tema poole sõitmas ning istub lihtsalt kuskil laos,“ märkis Kirss. „Reaalsus on aga see, et kogu tohutu süsteemi kõige efektiivsemalt toimimas hoidmiseks on teekonnal paiknevad sorteerimiskeskused lihtsalt hädavajalikud ja tegelikult on seda aega, kui inimese saadetis kuskil lihtsalt seisab, ülimalt vähe.“


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD