Pühade perioodil kasvab perevägivalla juhtumite arv, mistõttu kutsuvad sotsiaalministeerium, politsei- ja piirivalveamet, sotsiaalkindlustusamet ning prokuratuur inimesi üles vägivalda märkama ja sellest teada andma.

Keskmiselt saab politsei päevas 30 perevägivalla väljakutset, kuid pühade ajal see mitmekordistub, edastas sotsiaalministeerium. Näiteks möödunud aasta 25. detsembril oli väljakutseid 50 ja 2019. aasta 1. jaanuaril 117.

„Politsei võtab tõsiselt iga viidet perevägivallale ja teeb kõik endast oleneva, et vägivallatseja perekonna juurest eemale viia, et tagada kannatanu ohutus,“ rääkis Pärnu politseijaoskonna juht Üllar Kütt.

Riigiprokurör Karin Talviste sõnul aitab vägivallatseja eemaldamine luua kannatanule vajalikku turvatunnet. „Samuti suurendab see kindlasti tema valmisolekut võtta vastu abi,“ ütles Talviste.

Ohvriabi kriisitelefoni juht Mari Tikerpuu julgustas kõiki kannatanuid ja lähedasi helistama kriisitelefonile, et pidada nõu ja mõista võimalikke ohte vägivaldses paarisuhtes. „Professionaalne tugi on kannatanutele ööpäevaringselt tagatud. Perevägivald on tavaliselt korduv ja järjest süvenev kuritegu, millest on võimalik välja tulla,“ sõnas Tikerpuu.

Abi saamiseks võib pöörduda ka otse oma piirkonna ohvriabitöötaja poole. Ohvriabitöötajad asuvad enamasti politseiga samas majas ning pakuvad kannatanule emotsionaalset tuge ja jagavad informatsiooni abi saamise võimaluste kohta. Ohvriabisse saab pöörduda anonüümselt.

Abivajajatele pakuvad abi ka naiste tugikeskused, mille eesmärk on pakkuda naistevastase vägivalla ohvritele võimalikult mitmekülgset abi vägivallast väljumiseks.

Tänavu on politseile perevägivallast teada antud ligi 16 000 korral ja neist umbes kolmandiku puhul alustati kriminaalmenetlus.

Kuperjanovi jalaväepataljon tähistas täna väeosa 101. aastapäeva rivistusega Taara linnakus, kus meenutati saja aasta taguseid murrangulisi sündmuseid ja tunnustati parimaid teenistujaid.

„2019. aasta on olnud Kuperjanovlastele minu hinnangul edukas. Kevadel reservi arvatud ajateenijad hindasid Kuperjanovi jalaväepataljonis teenimist kõrgelt ning märkimisväärne osa oleks valmis läbima ajateenistuse ka siis, kui see oleks vabatahtlik. Suvel ja sügisel ajateenistust alustanud Kuperjanovlaste õppetulemused on olnud läbi aegade ühed parimad,“ ütles Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem major Indrek Sarap.

PILDIGALERII Täna õhtul toimub Võru kultuurikeskuses Kannel pataljoniülema pidulik vastuvõtt, kus silmapaistvamatele teenistujatele antakse üle meened ja tänukirjad.

Kuperjanovi jalaväepataljoni asutati 23. detsembril 1918, kui leitnant Julius Kuperjanov sai 2. diviisi ülemalt kolonel Limbergilt loa moodustada partisanide salk. Pärast leitnant Kuperjanovi surma nimetati juba pataljoni suuruseks kasvanud üksus tema auks Kuperjanovi partisanide pataljoniks. Vabadussõjas sõdisid kuperjanovlased nii lõuna- kui idarindel, saavutades sõja jooksul mitmeid olulisi võite.

2. jalaväebrigaadi koosseisu kuuluv Kuperjanovi jalaväepataljon on üks kaitseväe suurimaid väljaõppeüksuseid. Pataljonis saavad väljaõppe nii jalaväe-, miinipilduja- kui erinevatel lahingutoetuserialadel teenivad sõdurid.