Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) juhatuse liikmed otsustasid jõulupühade eel, et järgmine aasta on pühendatud jahikoertele.

EJS-i tegevjuht Tõnis Korts ütles BNS-ile, et jahikoer on jahimehele sõber ja asendamatu kaaslane. „Jahikoerte tõud on välja aretatud eduka jahipidamise eesmärgil ja samas on nende kaasamine jahipidamisel kõrge jahikultuuri tunnuseks,” ütles Korts. „Meie neljajalgsetele sõprade aasta teemaks valimine on eelkõige austusavaldus ja lugupidamise väljendus."

Jahipidamine on muutunud hobist kaasaegse praktilise looduskaitse meetmeks ja ühiskonna poolt tellitud arvukuse reguleerimise vahendiks. Jahikoer aitab jahimehel neid ülesandeid efektiivselt ja kvaliteetselt täita. Viimasel ajal on märkimisväärne kogus jahikoeri jahipidamise käigus huntide murdmise tõttu hukkunud.

Jahikoera hukkumist ülesannete täitmisel ei kompenseerita. Jahikoertele pühendatud aastal soovivad jahimehed ka selle teema üle vaadata ning jõuda tulemuseni, kus koerad jääksid terveks ja hundid oleks söönud.

Jahimehed nimetavad aasta teemasid alates 2013. aastast, mis oli pühendatud jahikultuurile- ja eetikale. Lõppev aasta kandis jahiohutuse nime.

Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK), mis korraldab regionaaltoetuste taotlemist ja väljamaksmist, kinnitas toetuseks 21 maakondlike arengustrateegiate projekti kogusummas 3,2 miljonit eurot.

Toetuse andmisega soovib riik kaasa aidata Eesti maakondade majanduskasvule ja heaks elukvaliteediks vajalike teenuste kättesaadavusele, mida omavalitsused saavad tagada läbimõeldud ja hästi planeeritud arengustrateegiatega.

2019. aastal sai taotlusi esitada kahes taotlusvoorus, mille käigus laekus kokku 72 taotlust, taotlemisõigusega projektide nimekirja kinnitati kokku 46 projekti, täpsustas RTK toetuste rakendamise osakonna elukeskkonna talituse juhataja Jaak Puistama pressiteate vahendusel. Seejuures toetuse suurused jäävad vahemikku 30 000 kuni 480 000 eurot. 

"Üle Eesti on välja pakutud erinevaid rahastust ootavaid ideid, mis edendavad mõne piirkonna elu," ütles pressiteate vahendusel riigihalduse minister Jaak Aab. "Selle rahastusvooruga panustatakse just erinevate teenuste kättesaadavuse parandamisele. Loomulikult paneb riik oma õla alla, et kaasa aidata Eesti elu kiiremale arengule," lisas ta. 

Üheks toetatud projektiks on Pärnumaa Arenduskeskuse, Pärnumaa Omavalitsuste Liidu, Pärnu linna ja Tartu Ülikooli Pärnu kolledži koostööprojekt "KOBAR".

SA Pärnumaa Arenduskeskuse maakonna arendusjuhi Heiki Mägi sõnul on selle eesmärgiks Pärnumaa konkurentsivõime suurendamine regionaalse innovatsioonisüsteemi tugevdamise ja uudse inkubatsiooniteenuse loomise näol. Projekt teostub kolledži ruumides, kus Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž, Pärnumaa Ettevõtlusinkubaator ja Arenduskeskus koondatakse ühisesse tegevusruumi, võimestades koosloomest tekkivat lisandväärtust. 

AS Rakvere Haigla taotles aga toetust Rakvere Haigla taastusravi, rehabilitatsiooni ja heaolukeskuse kompleksi väljaehitamiseks. "Taastusravi võimaluste kiire kättesaadavuse ja kaasaegse korralduse kaudu tagame inimeste kiirema paranemise ning võimaluse naasta oma igapäevaste tööülesannete täitmisele. Oluline on taastusravi roll ka rehabilitatsioonitegevuses tervikuna, et parandada võimet oma igapäevategevustega iseseisvalt toime tulla," ütles haigla juhatuse esimees Ain Suurkaev pressiteates. 

Iga maakond sai valida ettepanekute esitamiseks sobiva taotlusvooru, võttes arvesse maakonna arengustrateegia tegevuskava valmimist ning maakonnas kokkulepete sõlmimiseks kuluvat aega.

Jõgeva, Valga, Võru, Lääne, Saare, Viljandi, Rapla, Hiiu ja Lääne-Viru maakondadest esitati taotlused tänavu esimesse vooru ja taotlemisõigusega projektide nimekiri kinnitati juba septembrikuus, millega otsustati toetada 25 projekti toetussummaga 2,9 miljonit eurot.

Käesoleva aasta kahe taotlusvooru kogueelarve on 6,15 miljonit eurot. Meedet rahastatakse hasartmängumaksust regionaalsetele investeeringutele eraldatavatest toetustest ning regionaaltoetuse eelarvest.