Rahandusminister Martin Helme teatas laupäeval, et ka tema ei lähe eelseisvale presidendi vastuvõtule ning sama otsuse langetanud ministreid on veelgi, vahendas ERR-i portaal.

Varem oli vastuvõtule minemata jätmisest teatanud peaminister Jüri Ratas.

Rahandusminister märkis oma Facebooki kontol tehtud postituses, et Ratas pole oma otsusega midagi valesti teinud ning et sellises olukorras on tema hinnangul süüdi president Kersti Kaljulaid.

"Tegelikult tuleb ikka väga tõsiselt küsida, mida on teinud valesti kutsuja, et esimest korda taasiseseisvumise ajal jätab peaminister vastuvõtule minemast," kirjutas Helme.

"Vastus, mulle tundub on, et kutsuja on teinud praktiliselt kõik, mida üldse teha annab, valesti."

"Ta lammutab institutsiooni ja seda toetavaid kirjutamata reegleid ning poliitilise kultuuri norme oma esimesest tööpäevast peale. Ta käsitleb presidendi ametit kui mingit tema isiklikku asja, kus elada välja oma tujusid, mitte kui riiklikku institutsiooni. Seega ei ole kuidagi põhjendatud nõuda, et tema kutsele tuleb vastata "austusest institutsiooni vastu"," lisas Helme.

Kaitseministeerium maksis üheksale harjutusalaga omavalitsusele – Anija, Kuusalu, Lääne-Harju, Narva-Jõesuu, Rõuge, Saarde, Saku, Tapa, Võru – heade kavatsuste leppest tulenevalt toetust 300 000 eurot.

Kaitseminister Jüri Luige sõnul on toetuse eesmärk kompenseerida mõjupiirkonnas harjutusvälja kasutamisest tekkivat negatiivset mõju.

"Ilma omavalitsuste toe ja koostööta ei oleks meie kaitseväelaste oskused tänasel tasemel. Selle on taganud maastikul toimuv väljaõpe, kus kasutatakse relvi ja muud tehnikat," märkis Luik.

Ta lisas, et Eestis on riigikaitse kogu ühiskonna asi ning kohalike omavalitsuste piirides harjutusalad on üliolulised meie kaitsevõime tagamisel. "Peame head koostööd kohalike omavalitsustega äärmiselt tähtsaks," sõnas Luik.

Sügisel sõlmitud heade kavatsuste leppe kohaselt viiakse riigikaitseliste väljaõppealade arendamisega seotud tegevusi ellu koostöö ja teavituse tõhustamise vaimus arvestades ümbritsevat elukeskkonda ning lähtudes vajadusest edendada Eesti Vabariigi esmast kaitsevõimet ja riigikaitselist tegevust.

Lepingust tulenevalt maksab aastatel 2019–2023 Kaitseministeerium omavalitsustele iga-aastaselt – seda lisaks õppuste tagajärjel tekkinud kahjude kõrvaldamisele – sihtotstarbelist toetust, mis koosneb kolmekordsest valla piiridesse jääva harjutusvälja alade eest makstud 2019. aasta maamaksu summast, millest lahutati juba makstava kohustusliku maamaksu summa.

Eelnimetatud omavalitsuste territooriumidele jäävad Kaitseväe keskpolügoon, Soodla, Männiku, Sirgala, Klooga, Kikepera ja Nursipalu harjutusväljade ning Tapa lähiharjutusala.