Statistikaameti andmetel tõusis keskmine brutokuupalk tänavu teises kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 7,4 protsenti 1419 euroni.

Keskmine brutotunnipalk oli 8,22 eurot, mis on 9 protsenti suurem kui möödunud aasta samas kvartalis. Aprillis oli keskmine brutokuupalk 1411 eurot, mais 1400 eurot ja juunis 1445 eurot, teatas statistikaamet.

Esimese kvartaliga võrreldes suurenes brutokuupalk 5,9 protsendi võrra. Keskmise brutokuupalga aastakasv oli 0,5 protsendipunkti võrra aeglasem kui eelmises kvartalis.

Reaalpalga kasv oli 4,4 protsenti ja see tõusis võrreldes 2018. aasta teise kvartaliga tarbijahindade tõusu tõttu aeglasemalt kui keskmine brutokuupalk. Reaalpalga puhul on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju.

Keskmine brutokuupalk oli tegevusalade lõikes kõrgeim info ja side tegevusalal, kus see oli 2390 eurot. Järgnesid finants- ja kindlustustegevus 2296 euroga ning energeetika 1913 euroga.

Võrreldes möödunud aasta teise kvartaliga tõusis keskmine brutokuupalk just muudes teenindavates tegevustes, kus see on seni olnud üks madalamaid – organisatsioonide tegevuses, kodutarvete paranduses ja iluteeninduses. Brutokuupalk langes aga kahel tegevusalal – põllumajanduses ja kinnisvaraalases tegevuses.

Kõrgeim brutokuupalk ehk 1817 eurot oli riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes ning 1685 eurot välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes. Brutokuupalga aastakasv oli kiireim ehk 11,2 protsenti riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes ning kõige aeglasem ehk 5 protsenti välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes.

Teise kvartali kõrgeim keskmine brutokuupalk oli Harju ja Tartu maakonnas – vastavalt 1545 ja 1440 eurot. Madalaim oli brutokuupalk Saare maakonndas 1084 euroga, Valga maakonnas 1060 euroga ja Hiiu maakonnas 971 euroga. Brutokuupalga aastakasv oli kõige kiirem Põlva, Lääne, Viljandi ja Pärnu maakonnas.

Tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus oli 1900 eurot ja tunnis 12,5 eurot, mis on 6,8 protsenti suurem kui eelmise aasta teises kvartalis.

Nädalavahetusel Põlva- ja Võrumaal läbi viidud kampaania käigus vaktsineeriti 317 koera ja 185 kassi.

Koostöös loomakliinikutute ning veterinaararstidega vaktsineeriti nädalavahetusel kasse ja koeri Põlva- ning Võrumaal, edastas veterinaar- ja toiduamet. Selleks liikusid meeskondadena eri piirkondades ringi tegevusluba omavad loomaarstid ning erinevatel päevadel pakkusid tasuta vaktsineerimist ka kampaaniaga liitunud loomakliinikud.

Veterinaar- ja toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonnajuhataja Harles Kaupi sõnul oli kampaania edukas. „Kohalikud elanikud, kes tulid oma lemmikloomi vaktsineerima, olid teadlikud marutaudi ohtlikkusest ning mõistsid, et koer või kass peab olema vaktsineeritud,“ sõnas ta.

„Kindlasti jätkab amet inimeste teadlikkuse tõstmist, et kõik Eestis olevad koerad ja kassid saaksid vaktsineeritud nõnda ohtliku haiguse vastu,“ kirjeldas Kaup edasisi plaane. „Marutaud on surmav, kuid seda saab ennetada vaktsineerides lemmikloomi marutaudi vastu vähemalt iga kahe aasta tagant,“ lisas Kaup.