Menu

Kolmandik eestlastest suudaks sissetuleku kaotamisel tavapäraselt edasi elada vaid kuni kuu

  • Kirjutas Võrumaa Teataja

Pixabay

Kui leibkond kaotaks oma tavapärase sissetuleku, siis olemasolevate säästude abil peaks keskmine Eesti pere vastu kuni 6,3 kuud, selgus uuringufirma SKDS läbi viidud ERGO kindlustuse küsitlusest. Balti riikide elanikest suudaksid kõige kauem ära elada leedukad – 7,8 kuud, lätlased seevastu vaid 5,5 kuud.

6 protsenti eestlastest, 8 protsenti lätlastest ja 3 protsenti leedukatest ütlevad, et neil pole aga mitte mingisuguseid sääste, mis jätab paljud pered väga haavatavasse olukorda. Kuni ühe aasta jagu sääste on kümnendikul eestlastest ja kahe aasta jagu 8 protsendil. Oma sissetuleku võimaliku muutuse peale mõtleb 66 protsenti eestlastest, 65 protsenti leedulastest ja 75 protsenti lätlastest.

„Kui sääste pole ning mõnda perekonnaliiget peaks tabama raske haigus või õnnetus, jääksid paljud Eesti pered täna paraku hätta,“ rääkis ERGO elu- ja tervisekindlustuse arendusjuht Dekla Uusma ja lisas, et näiteks osalise töövõime korral on riiklik toetus 7,8 eurot päevas ehk keskmiselt 236 eurot kuus, puuduva töövõime korral 13,8 eurot päevas ehk keskmiselt 414 eurot kuus. „Raske haigusega võitlemiseks vajatakse tavaliselt lisaraha, et võimalikult kiiresti taastuda, ravimeid osta või ratastooli sattudes ka kodu ümber ehitada,“ märkis Uusma.

Pikalt töölt eemalolek ja säästude puudumine on sagedasemad põhjused, miks pere võib sattuda vaesuspiirile. „Teame omast käest, et kindlustus on sellistel puhkudel tihti ainult õlekõrs ja suureks abiks, et perekond saaks rasketel hetkedel toime tulla. Ootamatult võib haigestuda või õnnetusse sattuda igaüks, kuid kodulaenu, autoliisingu või taastusravi eest tuleb endiselt tasuda,“ sõnas ERGO elu- ja tervisekindlustuse arendusjuht.

Mõned näited kindlustuse tööpraktikast: 47-aastane naisterahvas sai mesilaselt nõelata. Selle tagajärjel tekkis anafülaktiline šokk ja peaajukahjustus, millest ta kahjuks enam välja ei tulnud. Või juhtum, kus 55-aastane hea tervise juures ja sportlik meesterahvas osales jalgrattamatkal, kus sai ootamatult südameinfarkti ning suri kohapeal. Kõige levinumad juhtumid on väga rasked haigused ja pahaloomulised kasvajad. Näiteks 30-aastane naisterahvas sai rinnavähi diagnoosi ja läbis ravi. Elukindlustus korvas sel ajal, kui ta ei saanud tööl käia ja sissetulekut teenida, naise kodulaenu kulutused.

Uuringust ilmneb, et Balti riikide elanikest kõige enam materiaalselt puudust kannatavaks hindavad end eestimaalased. Lausa 34 protsenti Eesti vastajatest tunnevad, et ei tule rahaliselt toime. Lätis on see protsent 31 ja Leedus 20. Muutus võrreldes 2014. aastaga on olnud siiski puuduse vähenemine kõigis kolmes riigis. Kõige enam on viie aastaga vähenenud materiaalselt puudust kannatavate inimeste hulk Lätis – langus 9 protsenti, Eestis on vastav näitaja langenud 8 ja Leedus 5 protsenti.

Eestis on oma eluga kõige rahulolevamad naised, kõrge sissetulekuga 25–34-aastased inimesed, kellel on alaealised lapsed.

LOE VEEL

15 PÄEVA ENIMLOETUD