Eelmise aasta kõige suurema müügieduga mobiiltelefonid olid Eestis Samsungi A-seeria mudelid, selgub Telia poolt koostatud kokkuvõttest.

Telia müügikanalite statistika kohaselt mahtusid kümne müüduima telefoni hulka nelja erineva tootja mudelid ning TOP10-s olid esindatud Samsungi, Nokia, Apple’i ja Huawei telefonid.

2019. aasta kõige müüduimaks mobiiltelefoniks kerkis Samsung Galaxy A40, millele järgnes Samsung Galaxy A50. Kolmanda positsiooni hõivas esikümnesse ainsa nuputelefonina mahtunud Nokia 105 DS.

Telia Eesti mobiiltelefonide kategooria juht Laura Kuusik ütles, et Samsung Galaxy A-seeria suutis olla terve aasta vältel korraliku müügiga. „Eeskätt eelistatakse Samsungi A-seeria mudeleid nende hea hinna ja kvaliteedi suhte tõttu: hinnaklassilt on nad küll soodsad, kuid pakuvad kasutajale head kvaliteeti, korralikku jõudlust ning võimekaid kaameraid.“

Samuti on märkimisväärne, et esikümnesse jõudis koguni neli erinevat Apple mudelit. „Ka sügisel avalikustatud uued iPhone 11 telefonid on olnud väga populaarsed, aga kuna müük toimus vaid aasta viimastel kuudel, siis kogu aasta edetabelisse need konkreetsed mudelid ei jõudnud,“ lisas Kuusik.

Kuigi möödunud aasta tõi erinevaid uudiseid Huawei kohta, on tarbijate huvi Huawei mudelite vastu säilinud ning tegu on endiselt olulise telefonibrändiga Eesti tarbija jaoks.

Laura Kuusiku sõnul saab 2019. aastat kokku võttes öelda, et klientide eelistused on jäänud suhteliseks sarnaseks varasemaga ning suure osa müügist teevad kolm suurimat telefonitootjat ehk Samsung, Apple ja Huawei. „Hea meel on näha, et üha populaarsemaks on muutumas ka Hiina bränd Xiaomi, mis toob turule veidi värskust ja tervitatavat konkurentsi. Nutitelefonide keskmine hind on endiselt tõusvas trendis, sest ühelt poolt toovad telefonitootjad välja aina kallimaid tippmudeleid, aga samuti oleme märganud, et meie kliendid eelistavad veidi kallimaid mudeleid, eelkõige ka tänu heale võimalusele oma ost ajatada 0% intressiga.“

Telia müüduimate mobiiltelefonide TOP10 aastal 2019:

Samsung Galaxy A40

Samsung Galaxy A50

Nokia 105 DS

Huawei P20 Lite

Apple iPhone 8 64GB

Apple iPhone 7 32GB

Apple iPhone XR 64GB

Huawei P30 Lite

Samsung Galaxy S10

Apple iPhone 6s 32GB

Inimeste privaatsus oli aastal 2019 AKI-le edastatud rikkumisteadete järgi ohus 115 korral, kuna aasta jooksul registreeris inspektsioon selles arvus intsidente, mille põhjuseks oli enamasti kas andmetöötleja hooletus või vähene teadlikkus ning mis neljal korral põhjustasid ka töötaja vallandamise.

2019. aastal registreeriti intsidente riigi- ja omavalitsusasutustes, tervishoiu,- finants,- transpordi,- side - ja haridusteenusteste valdkonnas ning suur osa intsidentidest juhtus veebiteenuste osutamisel. „Kui võrrelda juhtumiste rohkust avaliku ja erasektori teenuste osutajate poolt, siis oli see üldplaanis võrdne,“ kõneles tehnoloogiadirektor Urmo Parm.

Tehnoloogiadirektor meenutab, et sageli on olnud eksimise põhjus aegunud või turvamata tarkvara kõrval just töötaja tähelepanematus või puudulik teadlikkus. „Paljud eksimused tulevad hooletusest ja teadmatusest.

Näiteks õngituskirja avamine on üks nendest,“ viitas tehnoloogiadirektor, kes lisas, et innovaatilise e-riigina peaksid tegelikult juba kõik andmetöötlejad suutma rakendada elementaarseid turvatehnoloogiad, mis hoiavad ära õngitsuskirjad. Selliseks on näiteks DMARC protokoll. E- kirjade turvalist edastamist võimaldab aga STARTTLS krüpteerimismeetod. „Möödunud aastasse jäävad ka sellised juhtumid, kus töötaja eksimuse tõttu andmekaitsereeglite vastu otsustab ettevõte ta vallandada,“ kõneleb Urmo Parm, kes ei võta hindamiseks, kas selline meede on äärmuslik või mitte, kuid kindlasti toetab koolituste korraldamist.

Äärmuslikku meedet rakendati näiteks ettevõttes töötajate suhtes, kes vaatasid aluseta teise inimese andmeid infosüsteemist. Samuti lõpetati tööleping töötajaga, kes lubas turvasalvestistele ligi kolmandaid isikuid.

Andmekaitse Inspektsiooni tehnoloogiadirektor Urmo Parmu sõnul on rikkumisest teatajate arv võrreldes 2018. aastaga suurenenud, nagu on kasvanud ka rikkumisteadete koguarv, kuid arvestades ainuüksi AKI-le edastatavaid märgukirju võib järeldada, et kõik vastutavad andmetöötlejad toimunud intsidentidest veel ei teavita ning inimeste andmetega juhtub ilmselt rohkem, kui on teada. Rikkumisteadete esitamise kohustus tuleb 2018. aasta 25. maist kehtima hakanud isikuandmete kaitse üldmäärusest. Üleeuroopalise õigusakti kohaselt peab vastutav andmetöötleja inimese privaatsust ohustavatest või võimalikku privaatsusriivet sisaldavatest intsidentidest järelevalveasutust teavitama. Isikuandmetega seotud rikkumine tähendab andmete ebaseaduslikku või juhuslikku hävimist, kättesaamatuks muutumist või lubamatut juurdepääsu ja avalikuks saamist. Kui juhtum põhjustas või võib tõenäoliselt põhjustada inimestele kahju, tuleb sellest 72 tunni jooksul inspektsioonile teatada.

Põhjused, miks andmetöötluses intsidendid juhtuvad?

* Inimlik eksimus * Teadmatus * Hoolimatus (nt uudishimupäringud) * Uuendamata tarkvara * Vigased versiooniuuendused * Ründed infosüsteemidele * Õngitsuskirjad * Testimine pärisandmetega *

Samuti on liiga vähene töötajate oskus mitte minna kaasa õngitsuskirjadega.