Eelmisel sügisel alanud ja sel kevadel lõppenud gripihooajal vaktsineeris end enam kui 92 000 inimest ehk seitse protsenti Eesti elanikkonnast.

Kui 2017/2018 gripihooajal vaktsineeris end gripi vastu enam kui 44 000 inimest ehk 3,2 protsenti elanikkonnast, siis selle aasta mais lõppenud gripihooajal vaktsineeris end gripi vastu enam kui 92 000 inimest ehk seitse protsenti Eesti elanikkonnast, teatas terviseameti pressiesindaja teisipäeval BNS-ile. Apteekides vaktsineeris end gripi vastu enam kui üheksa tuhat inimest.

Samuti langes lõppenud vhooajal nii gripi tõttu surnud kui intensiivravi vajanud inimeste arv.

Terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova sõnul on Eestil gripi vastu vaktsineerimise osas veel pikk tee minna, sest Euroopa Liidus vaktsineerib end gripi vastu keskmiselt üle poole elanikest. „Ka meie hakkame vaikselt jõudma arusaamiseni, et gripi vastu vaktsineerimine mõjub hästi nii inimese tervisele kui rahakotile – keegi meist ei taha talvel ju gripi tõttu töölt eemale jääda,“ ütles Sadikova.

Hinnanguliselt haigestus lõppenud gripihooajal Eestis grippi 45 000-55 000 inimest, võrreldes 2017/2018 hooajaga võrreldes vähenes haigestunute arv keskmiselt viie protsendi võrra. Haiglaravi vajanud patsientide arv vähenes 14,6, intensiivravi vajanute arv 38,7 ning gripi tagajärjel surnute arv 39,4 protsendi võrra. Intensiivravi osakonda sattus sel kevadel lõppenud gripihooajal 7,8 protsenti kõikidest gripi tõttu hospitaliseeritud patsientidest. 2018. aasta kevadel lõppenud gripihooajal vajas intensiivravi 10,9 protsenti hospidaliseeritud patsientidest.

Oluliselt suurenes hospitaliseerimist vajanud laste ja kuni 15-aastaste noorukite osakaal, moodustades lõppenud gripihooajal 42,3 protsenti kõikidest hospitaliseerimist vajanud patsientidest – 2017/2018 hooajal moodustas sama vanuserühm 28,9 protsenti haiglaravi vajanutest.

Laboratoorselt kinnitati 4275 gripiviirust, neist 4208 A-gripiviirust ja 67 B-gripiviirust.  Alatüpeeriti 108 A-gripiviirust ja 67 B-gripiviirust. A-gripiviiruse alatüpeerimine näitas, et 97 korral oli tegemist A(H1N1)pdm09 gripiviiruse tüvega, 11 juhul oli A-gripiviiruse alatüüp A(H3N2).

Gripihooaeg kestab üldjuhul oktoobrist maini. Eestis jõuab gripiviirus reeglina ringlusse detsembri lõpus või jaanuari alguses, haigusjuhte registreeritakse kuni maini. Haigestumine hakkab hooajal kasvama tavapäraselt jaanuaris, jõudes haripunkti veebruaris. Gripp algab tavaliselt kõrge palaviku ja lihasvaluga, tüsistusena võib gripp tekitada kopsupõletikku, neeruvaagnapõletikku või krooniliste haiguste ägenemist. Kergemini levib ja ägedamini kulgeb A-gripp.

Alates järgmisest aastast saavad emakakaelavähi vastu tasuta vaktsineerida vaid 12-aastased tüdrukud. 13–14-aastastel tüdrukutel on riikliku immuniseerimiskava raames võimalik end vaktsineerida kooliõe juures kuni jõuluvaheajani. Peale seda maksab vähivastane vaktsineerimine juba vähemalt 300 eurot.

Eestis on haigestumus ja suremus emakakaelavähki Euroopa kõrgeim. Naiste seas üht levinumat vähivormi on võimalik ennetada HPV vaktsiiniga, mis tagab tõhusaima kaitse, kui vaktsineerimine viiakse läbi enne võimalikku viirusega kokkupuudet. Seetõttu on Eesti riiklikus immuniseerimiskavas alates eelmisest aastast tütarlaste vaktsineerimine, mida viivad läbi kooli tervishoiutöötajad.

Sihtasutuse Tallinna Koolitervishoid juhatuse liikme Valentina Hazinskaja sõnul on enne alaealiste vaktsineerimist vajalik lapsevanema kirjalik nõusolek. "Vaktsineerimisskeem koosneb alla 15-aastastele kahest vaktsiinidoosist, mille vahele peab jääma kuus kuni 13 kuud. Need lapsevanemad, kelle tütred on vanuses 13-14, peaksid oma nõusoleku kooliõele andma kindlasti võimalikult ruttu, et vaktsineerimise saaks läbi viia veel enne jõuluvaheaja algust," soovitas Hazinskaja. Hiljem vaktsineerides maksab üks doos vaktsiini umbes 130 eurot, millele lisanduvad protseduuri tasud ning alates 15. eluaastast on vajalik isegi mitte kaks vaid kolm doosi.

HPV vaktsiin on parima teaduslikult tõestatud viis kaitsta tütarlapsi HPV ja sellest põhjustatud vähi eest. Alates 2018. aasta algusest on riikliku immuniseerimiskava raames Tallinna Koolitervishoiu kooliõed vaktsineerinud 60 protsenti 2003-2005 aastal sündinud tütarlastest. Paraku ei andnud umbes kolmandik vanematest luba laste vähivastaseks vaktsineerimiseks.

2006. aastal sündinud tütarlastest oli aasta alguse seisuga vaktsineeritud 45 protsenti ning selle näitaja tõstmise nimel tulebki käesoleva aasta lõpuni pingutada.