EESTI ELU

Politsei viis mullu läbi ligi 925 000 joobekontrolli

Politsei poolt läbi viidud joobekontrollide arv on pidevalt kasvanud ning mullu viidi läbi ligi 925 000 joobekontrolli. 

Eelmisel aastal viis politsei läbi 921 527 joobekontrolli, tunamullu 770 692 ning 2017. aastal 674 276 joobekontrolli, ütles politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher teisipäeval ajakirjanikele.

Mullu tabas politsei 7145 joobes juhti ehk viis protsenti tunamullusest enam. Möödunud aastal tabatud joobes juhtidest oli 37 protsenti kriminaalses joobes.

Joobes juhi süül hukkus möödunud aastal liikluses üheksa inimest ehk kolme võtta tunamullusest vähem. Joobes juhtide süül sai mullu liikluses viga 150 inimest ehk 22 protsenti tunamullusest vähem. 

Politsei panustas möödunud aasta liiklusjärelvalvesse 517 449 töötundi, sellest 39 protsenti oli seotud kiirusemõõtmisega, 21 protsenti joobekontrollidega ning 18 protsenti riskeeriva käitumisega.

Psühholoog selgitab: kuidas tekivad halvad harjumused ja miks on neist raske lahti saada

Uusaastalubadused kukuvad kõige tõenäolisemalt läbi

Harjumustel ja käitumismustritel on suur jõud, positiivsed neist viivad meid elus edasi, halvad aga hävitavad samm-sammult inimeste tervist ja sõprussuhteid.

Psühholoog Kristjan Tamm selgitab, et harjumused tekivad kindla tegevuse kordamise või õppimise teel. Harjumuseks saanud tegevus, olgu see hea või halb, muutub aju jaoks meeldivaks ja rahuldust pakkuvaks ning selle ootamatult ära jätmine tekitab ebameeldiva tunde. “Heaks näiteks on küünte närimine, suitsetamine ja liigne nutiseadmete kasutamine. Võib ka juhtuda, et inimesed ei ole teadlikud neile külge jäänud käitumismustritest ja sellele pööravad tähelepanu hoopis lähedased.” Kas halvast harjumusest võõrutamist võiks alustada värskelt koos uue aastaga?

4 Kliinik psühholoogi Kristjan Tamme sõnul on halbu harjumusi keeruline murda – kõik need tegevused muutuvad aju jaoks meeldivaks ja keha võitleb seetõttu visalt käitumismustrite säilitamise nimel.

Tamme sõnul ei ole aasta alguses seatud eesmärgid tingimata efektiivsemad. “Mõned uuringud leiavad, et 90% inimestest põrub enda uusaastalubadustega esimese kahe nädala jooksul. Seega kui ainukeseks tõukeks enda harjumusi muuta on aastavahetus, siis paraku ununevad need lubadused kiiresti,” ütles Tamm. Küll aga võib kõrgenenud esialgne motivatsioon panna aluse edukale harjumuse muutmisele, aga ainult sel juhul, kui see kasvab järjepidevaks ja teadlikuks sooviks.

Motivatsioon enda käitumismustreid muuta on algselt kõrge, kuid inimese organism ei soovi sellest nii lihtsalt lahti lasta. Ajju on harjumused kodeeritud kui meeldivad tegevused ja seega tekib inimesel pidev vajadus neid korrata. Harjumusest võib lahti saada, aga selle vallandaja võib harjumuse kiiresti ellu tagasi tuua. Psühholoogi sõnul harjumused ise ära ei kao ja muutagi on neid küllaltki keeruline. Mida kauem on inimene halbade harjumuste küüsis olnud, seda tugevamini need kinnistuvad. “Harjumuse murdmiseks on tähtis selle sisu mõista. Eelkõige tuleks analüüsida, mis hetkel harjumus vallandub – mis on selle stiimulid.

Näiteks küünte närimise puhul tuleks mõista, millest meie kehal sel hetkel puudus on. Kui jõuda selgusele, et põhjustajaks on igavus, siis igavuse peletajaks ongi füüsiline stimulatsioon küünte närimise näol,” selgitas Tamm. Kuna tegevus oli meeldiv ning igavus on kadunud, saab aju kinnitust vajadusel seda meetodit uuesti kasutada.

Selliseid halbu harjumusi saab murda alternatiivsete tegevuste otsimisega, mis oleksid teadlikud ja järjepidevad. “Harjumuse muutmine vajab kindlasti kannatust ja järjekindlust. Püstitage eesmärke ning olge julged abi küsima,” ütles psühholoog Tamm. Eesti inimesed jagasid enda inspireerivaid lugusid Nagu psühholoog kinnitab, siis halbade harjumuste seljatamine on suur väljakutse, kuid see viib meid uute alguste ja uute võitudeni. Seega unusta ütlus, et enda kõige suurem vaenlane oled sina ise ning alusta võitlust halbade käitumismustrite vastu ja kirjuta enda loole uus algus.

Äsja lõppes Huawei üleskutse “Kõige võimsam lugu oled sina ise”, mis julgustas inimesi jagama enda inspireerivat lugu. Olgu see mõne raskuse ületamine, julge otsus elus või suur saavutus – alati on keegi, keda sinu kogemus julgustab järgmist sammu tegema.

Terviseamet hoiatab: Hiina reisimisel tuleb arvestada Wuhanis leviva koroonaviirusega

Pixabay

Hiinas viibides järgige hügieeni ning vältige loomaturgu ja haigeid inimesi.

Aasta algusest on Hiina keskosas asuvas Wuhani linnas registreeritud 59 pneumoonia ehk kopsupõletiku haigusjuhtu, seni on surnud üks raskete kaasnevate haigustega inimene.

Terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna nõuniku Irina Dontšenko sõnul ei ole Eestis hetkel muretsemiseks põhjust. „Ettevaatlikud peavad oleme inimesed, kel on lähiajal plaanis külastada Hiinat ja eriti just Wuhani linna,“ ütles Dontšenko, kelle sõnul on laboratoorsete uuringute tulemuste põhjal Wuhanis 41 juhul olnud tegemist uut tüüpi koroonaviirusega, mis seni on levinud loomadelt inimestele. „Võimalikuks nakatumise kohaks peetakse linnaturgu, kus müüakse mereande, eluslinde ja loomi. Inimeselt inimesele levikut ei ole seni täheldatud.“

Kõik nakatunud on seni olnud kohalikud, kokku on tuvastatud 763 haigestunutega lähedalt kokkupuutunut. Ühelgi haigega kokku puutunud inimesel pole seni uut koroonaviirust diagnoositud. Haigestunutel tekkis palavik, hingeldus ja radioloogilisel ülesvõttel tuvastatud kahepoolne kopsupõletik.

Otselennud Wuhanist Euroopasse on kolme sihtkohta – Pariisi, Londonisse ja Roomasse. „Nendes lennujaamades on kasutusele võetud ka ennetusmeetmed,“ ütles Dontšenko.

Seoses saabuva Hiina uue aasta tähistamisega soovitab terviseamet riskipiirkonna külastamisel järgida tavapäraseid ennetusmeetmeid . „Kinni tuleks pidada hügieeni- ja kätepesureeglitest, samuti tuleks hoiduda kontaktist hingamisteede haiguste sümptomitega inimestega - vajadusel katke suu ja nina. Kindlasti tasub hoiduda eluslindude ja loomi müüvate turgude külastamisest ning kontaktist loomade ja lindudega ning nende eritistega.“

Pärast riskipiirkonnast naasmist tuleb tervist 14 päeva jooksul jälgida ning selles vahemikus palaviku või hingamisraskuse esinemisel võtta koheselt ühendust arstiga ning teavitada reisist Wuhani.

Koroonaviirused põhjustavad peamiselt kergeid haigestumisi - nohu, vahel esineb ka valulik kurk. Lastel võivad lisanduda köha ja palavik. Viirustel eristatakse 4 antigeenset gruppi. Haigus esineb talvel ja varakevadel. Koroonaviirused võivad harva olla alumiste hingamisteede haiguste tekitajateks. Sama sugukonda kuulub SARS-i haiguse tekitaja, mille tagajärjel hukkus 2002. aastal 800 inimest.

Terviseameti tegevuse eesmärgiks on tervisliku elu- ja õpikeskkonna kujundamisele suunatud rahvastiku tervise poliitika elluviimine tervishoiu-, tervisekaitse-, kemikaaliohutuse ja meditsiiniseadmete valdkonnas.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD