EESTI ELU

Eesti Post: postkontorite sulgemisest on vara konkreetsemalt rääkida

Võrumaa Teataja

Kuigi Omniva kaubamärki kasutaval riigifirmal AS Eesti Post jääb konkurentsiameti väljastatud tegevusloa kohaselt teenust osutatavate postkontorite miinimumarvuks 215, on Omniva teatel kõikidest võimalikest muutustest veel vara konkreetsemalt rääkida.

Kui möödunud aasta oktoobris kehtestas konkurentsiamet minimaalseks postiasutuste arvuks varasema 320 asemel 245, siis esmaspäeval väljastatud tegevusloaga jääb miinimumarvuks 215. Praegu on Omnival üle Eesti 267 postkontorit.

"Ümberkorraldused postiteenuste osutamisel lähtuvad inimeste teenusekasutusest ning kõigepealt räägitakse neist kohaliku omavalitsusega. Kindlasti jätkub see samamoodi ka uue tegevusloa kehtima hakkamisel. Tegevusluba kehtib viis aastat, kõikidest võimalikest muutustest on praegu veel vara konkreetsemalt rääkida," teatas Omniva kommunikatsioonijuht Kaja Sepp pressiteate vahendusel.

Vastavalt konkurentsiameti väljastatud tegevusloale jääb postkontorite avamine või sulgemine ettevõtte otsustada, kuid miinimumarvust vähem kontoreid olla ei tohi.

Universaalset postiteenust tuleb osutada 215 postiasutuses ning viiel päeval nädalas, iga päev kahe tunni jooksul. Maapiirkondades, kus postiasutus jääb kaugemale kui viis kilomeetrit, osutatakse teenust kirjakandja vahendusel kliendi elu- või asukohas. Juurdepääsupunktide hulka kuulub tegevusloa alusel ka 1453 kirjakasti, kuhu inimesed saavad kirju postitada.

Praegu on kirjakastide miinimumarvuks üle Eesti 1845. Kirjakastide miinimumarvu vähendamisel arvestati kirjakastidesse jäetud kirjade arvu ühes kuus keskmiselt.

Kirjakastide paiknemise tingimusteks on, et igas linnas ja vallas peab olema vähemalt kaks kirjakasti, linnas asuvast või elavast postiteenuse kasutajast ei või kirjakasti keskmine kaugus olla rohkem kui 3 kilomeetrit ning vallas asuvast või elavast postiteenuse kasutajast ei või kirjakast asuda kaugemal kui 5 kilomeetrit.

Universaalse postiteenuse ja sellega kaasnevad perioodika teenused tõid 2018. aastal Eesti Postile kahjumit 4,9 miljonit eurot ning järgmise viie aasta jooksul ulatub kahjum kokku hinnanguliselt üle 40 miljoni euroni.

Eesti töötajad hindavad ausust ja huumorimeelt

PixabayEestlased soovivad, et kolleegid oleksid sõbralikud, huumorisoonega ja ausad, leedulased aga hindavad karjäärivõimalusi ja kolleegide abil professionaalses mõttes arenemist, selgus If Kindlustuse korraldatud uuringust Eestis, Lätis ja Leedus.

Balti riikides on palju ettevõtteid, mis töötavad kõigis kolmes riigis, seega puutuvad Eesti inimesed lõunanaabritega üsna palju kokku. See, kuidas inimesed suhtuvad oma töösse ja mida nad töökohalt ootavad, võib riigiti üsna palju erineda.

Nii Eestis, Lätis kui ka Leedus olid küsitletud inimesed ühel meelel selles, et normaalselt kolleegilt oodatakse nii lugupidamist kui ka kompetentsust – neid omadusi nimetas üle 60 protsendi vastanutest. Eestlased pidasid seejuures üksteise austamist pisut olulisemaks kui lõunanaabrid.

Peagi võetakse esimesed ajateenijad erioperatsioonide väejuhatusse

Foto: AIGAR NAGEL

Ületuleval aastal on kaitseväel kavas võtta esmakordselt ajateenijaid erioperatsioonide väejuhatusse.

Kaitseministeerium on saatnud kooskõlastusele eelnõu, mis paneb paika 2021. aasta kutsealuste ajateenistusse asumise tähtajad ja nende arvulise jagunemise üksuste vahel.

Eelnõu seletuskirja kohaselt hakatakse aastal 2021 esimest korda kutsealuseid võtma ka erioperatsioonide väejuhatusse. Erioperatsioonide väejuhatuses väljaõppe saanud ajateenijad määratakse erioperatsioonide 
väejuhatuse reservüksusesse. Erioperatsioonide väejuhatusse kutsutakse kutsealuseid 29. ja 42. nädalal.

Dokumendist selgub, et erioperatsioonide väejuhatuses hakkab aega teenima 30 noormeest ja kuni kaks neidu.


 


 


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD