Oktoobris korraldab politsei elanikelt relvade kogumise kampaania, mille eesmärk on teavitada inimesi relvade omamisega seotud kohustustest, vähendada registreerimata relvade hulka ja suurendada seeläbi ühiskonna turvalisust. Varasemalt korraldatud kampaaniate abil on politseile üle antud sadu ebaseaduslikke tulirelvi, nende osi ning laskemoona.

Politsei- ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametnik Riita Proosa sõnul on oktoobrikuus eestimaalastel taas võimalik karistust kartmata oma kodust, maamajast või mujalt leitud omanikuta ja registreerimata ebaseaduslikud relvad politseile üle anda. "Oma töös näeme sageli, et inimesed leiavad vanade majade renoveerimisel ja suuremahuliste ehitustööde käigus nii eramute lagede seest, pööningult kui ka seinte vahelt oma esivanemate või lähisugulaste tulirelvi. Osa inimestest annab leidrelvast politseile kohe teada, ent on ka neid, kes teadmatusest või karistust kartes peremeheta jäänud relvad laka peale tolmu alla jätavad," ütles Proosa.

Ta lisas, et oktoobrikuus startiv üleriigiline kampaania ongi mõeldud kogukonna teadlikkuse tõstmiseks ning inimeste kodudes, maamajades või mujal hoitavate ebaseaduslike relvade loovutamiseks. "Üleskutse on mõeldud eelkõige küll ebaseaduslike tulirelvade loovutamiseks, kuid politsei ootab vihjeid ka kõikide teiste relvade, näiteks gaasi-, pneumo- ja külmrelvade ning kõikvõimalike tulirelva osade ja laskemoona kohta," ütles Proosa.

Politseiametnik meenutas, et tulirelvade ja nende oluliste osade ning laskemoona seaduslikuks valdamiseks peab omanikul olema politsei väljastatav relvaluba või kollektsioneerimisluba. "Relvaloata tulirelva omamine on seadusega karistatav," toonitas Proosa. Ta nentis, et ekslikult on inimeste hulgas levinud arusaam, et kui nende valduses olev tulirelv ei ole töökorras, laskekõlblik või on roostes, ei pea seda politseis registreerima ning relvaluba taotlema. "Nii see aga tegelikkuses ei ole ning fakt on, et laskekõlbmatu on tulirelv vaid siis, kui selle on jäädavalt laskekõlbmatuks tunnistanud kehtestatud reeglite järgi vastava tegevusloaga isik ja kinnitanud pädev asutus oma dokumendiga," selgitas Proosa ning lisas, et oktoobrikuu annabki kõigile võimaluse põhjendamatut hirmu tundmata kodus leiduvad terved või katkised ebaseaduslikud ja peremeheta jäänud relvad politseile üle anda.

Vanemkomissari kinnitusel võivad oktoobrikuus politsei poole südamerahus pöörduda ka kõik need inimesed, kel varasemast ajast kodus mõni emotsionaalse väärtusega esivanemate registreerimata relv. "Sellistest perereliikviatest tuleks niisamuti politseile teada anda ning edastada soov relva registreerimiseks või mälestusesemena jäädavalt laskekõlbmatuks muutmiseks. Politsei kontrollib relvade tehnilist seisukorda ja aitab võimalusel tsiviilkäibesse lubatud tulirelva seaduslikult registreerida," kommenteeris ta ning lisas, et sel juhul peavad olema täidetud kõik seadusest tulenevad nõuded.

Relvade üleriigilise loovutamise kampaania algab 1. oktoobril ning kestab kuu lõpuni. Relvaseaduse järgi peab iga inimene, kes on leidnud kaotatud, maetud, peidetud või mahajäetud relva ja laskemoona, sellest viivitamatult politseid teavitama ja leiu üle andma. Leiu üleandmiseks soovitab politsei esimesel võimalusel ühendust võtta kas oma kandi piirkonnapolitseinikuga või helistada häirekeskuse lühinumbril. Seejärel tuleb politseiametnik ise tulirelvale järele ja toimetab selle ohutult politseisse hoiule.

Viimati viidi sarnane üleriigiline kampaania läbi kümme aastat tagasi ning toona jõudis politseisse hoiule 55 relva, 1301 padrunit ja seitse relvarauda. Peamiselt oli tegu jahi- ja vintpüssidega, ent hoiule anti ka sõjaaegseid relvi, nende osi ning laskemoona. Huvitavamateks loovutatud relvadeks oli näiteks püstol Mauser, mida valmistati masstootmises kuni 1939. aastani ning püss Arsenal, mida toodeti Eesti tehases kuni aastani 1941. Suurem osa relvi, millest inimesed politseile teada andsid, olid kehvas seisukorras, kasutuskõlbmatud ning katkised.

Rahandusministeerium saatis kooskõlastusringile seadusemuudatused, millega langetatakse sigarettide tulevaks aastaks kavandatud kümneprotsendine aktsiisitõus viiele protsendile ja tõstetakse õlle väikepruulijate tootmismahu piirmäära.

„Valitsus on võtnud eesmärgiks viia aktsiisid Eestis optimaalsele tasemele. Suvel langetasime alkoholi aktsiisi, nüüd on järg sigarettide käes. Kiire palgakasvu tingimustes on mõningane aktsiisitõus vajalik, et ei kasvaks tarbimine, kuid maksuraha laekumise tagamiseks ja piirikaubanduse ohjamiseks vähendame sigarettide aktsiisitõusu poole võrra,“ ütles rahandusminister Martin Helme.

„Õlle väiketootmise soodustamiseks võimaldame soodusmääraga aktsiisi kasutada kuni 1,5 miljoni liitrise tootmise puhul. Seda soodustust on nii mõnigi tootja pikisilmi oodanud, et oma tootmist laiendada. Teisalt on väiketootjate õlu nišitootena üldiselt niigi kallim ja soodusmäär tarbimist kasvatada ei tohiks,“ lisas minister.

Muudatuse tulemusena on uus aktsiisisumma sigaretipaki kohta 2020. aastal 2,191 eurot ja sigarettide keskmine jaehind kasvab eeldatavasti 2019. aasta 4,09 eurolt tuleval aastal 4,27 euroni.

Sigarettide aktsiisi tõstetakse viis protsenti ka aastatel 2021-2023. Suitsetamistubaka aktsiisitõusu 2020. aastaks ei muudeta ja aktsiisi tõstetakse ligikaudu 8,3 protsenti 2021. aastal, et see moodustaks kaks kolmandikku sigarettide 2021. aasta minimaalsest aktsiisisummast. Lisaks tõuseb suitsetamistubaka aktsiis 5 protsenti aastatel 2022 ja 2023.

Õlle väiketootja toomismahu piir tõstetakse eelnõuga 0,6 miljonilt liitrilt 1,5 miljoni liitrini aastas. Kuni sellise tootmismahuni jõudmiseni võib väiketootja kasutada 50 protsenti soodsamat aktsiisimäära.

Muudatus on kavas veel sel aastal seadustada, vastasel juhul peab tootja maksma 2020. aasta algusest õlleaktsiisi täismäära ulatuses, kui käesoleval aastal ületatakse õlle tootmismahu piir 6000 hektoliitrit. Samas rahandusministeerium jätkab olukorra analüüsimist ja konsulteerimist tootjatega, et pakkuda lähiajal pikaajalist lahendust selle asemel, et piirmäära pidevalt üle vaadata ja muuta.  

Muudatused jõustuvad 2020. aasta 1. jaanuaril.