Riigikogus tuleb teisipäeval esimesele lugemisele sotsiaaldemokraatide algatatud psühhiaatrilise abi seaduse muutmise eelnõu, mis tagab jõustudes vajaliku raviga ka need alla 18-aastased noored, kes pole saanud selleks oma vanemate nõusolekut.

„Kehtiv kord ei luba ilma lapse seadusliku esindaja või kohtu loata anda alaealisele psühhiaatrilist abi. Vanemate ravisse kaasamine on reeglina vajalik, aga on olnud mitmeid juhtumeid, kus see piirang on takistanud laste aitamist. Eranditega on tegu siis, kui laps on perevägivalla või väärkohtlemise ohver või kui vanem viibib välismaal või on ta ise kimpus vaimse tervise probleemidega. Noorte parimates huvides tuleb seadust muuta nii, et keegi ei jääks psühhiaatrilise ravita,“ selgitas sotsiaalkomisjoni aseesimees Helmen Kütt.

Sotsiaaldemokraatide ettepanek lubab Küti sõnul anda piisavalt küpsele ja kaalutlusvõimelisele noorukile ravi ka juhul, kui vanemate luba puudub. „Nii saab edaspidi õigeaegselt aidata näiteks ise psühhiaatri poole pöördunud teismelist, kes kannatab depressiooni, söömishäire või mõne sõltuvuse käes. Mõistagi peab ravi olema meditsiiniliselt põhjendatud,“ ütles Kütt.

Noorte psühhiaatrilise ravi puudujääkidele, mis juba on jätnud noori abita ja mis võivad halvimatel juhtudel tuua kaasa haiguse süvenemise, on juhtinud tähelepanu õiguskantsler Ülle Madise. Juba läinud aasta juuli alguses saatis Madise vastava pöördumise sotsiaalminister Tanel Kiigele.

Sama eelnõu raames on kavas parandada psühhiaatrilise abi kättesaadavust ka piiratud teovõimega täiskasvanutele.

Päästeameti andmetel selgub uuringutest, et vaid 15 protsenti Eesti elanikest on hinnanud oma valmisolekut kriisiks piisavaks.

Päästeameti tellitud Kantar Emori uuringust selgub, et vaid veidi enam kui kolmandik Eesti elanikest peab võimalikuks, et kodukohas võib tekkida hädaolukord, edastas amet.

„Uuringud näitavad, et ligi pooled eestimaalased ei ole teinud midagi, et ennetada või leevendada võimalikke hädaolukordi ning juba mõnepäevane elektri-, keskkütte- või veevarustuse katkestus tekitab enam kui pooltele Eesti elanikele probleeme kodu kütmisel ja toiduvalmistamisel. Üldistatult võib öelda, et kortermajades elavad linnaelanikud usuvad kõige vähem, et neid võiks kriis tabada, sest valmistunud nad neiks ei ole. Samas näiteks ulatusliku pikaajalise elektrikatkestuse korral on just kortermajade elanikud need, keda veevarustuse ja kanalisatsiooni katkemine kõige valusamalt tabab,“ ütles päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Mikko Virkala.

Hiljuti Lõuna-Eesti tormis elektrita jäänud inimesed polnud elektrikatkestuseks valmis ning valdav osa elanikkonnast ei usu siiani, et katkestus võib kesta üle paari tunni ja kriis võib tabada igaüht. Seetõttu ei mõelda, kuidas elektrikatkestuse korral käituda ja missuguseid vahendeid läheb sel puhul tarvis.

Kriisis hakkamasaamiseks vajalikke varusid on piisavalt soetanud ainult 15 protsenti Eesti elanikest, seejuures on võimalikuks hädaolukorraks enim valmistunud Lääne- ja Lõuna-Eesti elanikud, kõige vähem aga Põhja-Eesti elanikud.

„Tuleb arvestada, et kriisi korral võib abi jõuda inimesteni hiljem kui nad seda eeldavad ning seega on tähtis, et igaüks mõtleks enda ja oma pere jaoks läbi, kuidas saada hakkama siis, kui elutähtsad teenused peaksid katkema,“ lisas Virkala.

Päästeamet tuletab meelde, et tormihoiatuse korral tuleb kindlasti varuda piisavas koguses joogivett ja toitu, vähemalt nädala jagu esmaabitarbeid ja ravimeid ning hügieenivahendeid. Pimedal ajal on oluline patareitoitega valgusallikas. Igas majapidamises peaks olema laetud akupank ja patareitoitega raadio, mis töötab ka internetikatkestuse korral. Varud tasub üle vaadata juba siis, kui hädaolukorda veel pole.