Eesti Metsa- ja Puidutööstuste Liit ja Eesti Erametsaliit toetavad Eestimaa Looduse Fondi algatust, muuta Eesti teadmistepõhiselt kliimaneutraalseks aastaks 2035. Kuna intensiivselt kasvavad metsad ja puidust tooted mängivad olulist rolli süsiniku sidumisel, on metsa- ja puidusektor üks väheseid majandusharusid, kellel on tänastele keskkonnaprobleemidele leevendavaid lahendusi pakkuda. Sektori sõnul võiks Eesti lähtuda Eesti Vabariigi presidendi Kersti Kaljulaidi sõnastatud eesmärgist ja olla kliimateadlike lahendustega muust maailmast sammu võrra ees. Liit kutsub üles ka teisi tööstusharusid liikumist toetama.

Aktiivset metsandust kui ühte olulist lahendust tänasele kliima kriisile näevad erinevad teadlased üle maailma. Metsade uuendamise ja puidust toodete positiivset mõju Eesti kliimavöötmes toonitab näiteks rahvusvaheline kliimateadlaste raport IPCC. Lisaks metsade uuendamise positiivsele mõjule atmosfäärist süsiniku sidumisele selgub raportist seegi, et kui puidus sisalduv süsinik kantakse üle puidust valmistatud pikaajalistesse toodetesse, omab see tänastele keskkonnaprobleemidele positiivset mõju. Kui nende puidust toodetega asendatakse naftapõhiseid tooteid on kasu keskkonnale juba mitmekordne.

Sel sügisel Eestisse esinema tulev teadlane Peter Holmgren, Rahvusvaheliste Metsandusuuringute Keskuse endine juht, sõnab: “On oluline, et inimkonnal oleks selge visioon, kuhu jõuda.  Meie eesmärk peaks olema heaoluühiskonna säilitamine fossiilkütusevabalt. Metsandus koos metsatööstusega on selle lahenduse üks olulisi alustalasid,” sõnas Holmgren. “Suurem puiduvajadus tähendab suurenenud ja stabiilset süsiniku sidumist metsades, leevendades kliimamuutusi veelgi. Mets ja atmosfäär on seotud tohutu rohelise süsiniku tsükliga. Puitu kasutades laename osa sellest tsüklilisest süsinikust, kasutame seda mõnda aega puidust toodetes ja bioenergia tootmiseks ning suuname seejärel süsiniku tagasi kasvavasse metsa. See ring on väga suur osa kliimakriisi lahendusest.”

Metsandussektor  leiab, et Eesti peaks riiklikult ja teaduspõhiselt pöörama tähelepanu sellele, kuidas suurendada Eesti metsade pindala, juurdekasvu ja süsiniku sidumist ning kuidas populariseerida puidust toodete kasutust. Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Ando Eelmaa “Metsaomanikud tajuvad üha paremini oma rolli ja vastutust kliimamuutuste leevendamisel, mida näitab ka aasta aastalt suurenev metsauuendus.” 

Puidust pikaajalised tooted on olulised süsinikupangad. Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu  tegevjuht Henrik Välja:” Kui näiteks betoonitööstus oleks riik oleks selle süsinikujalajälg igal aastal sama suur kui Hiinal. Samas puidust hooned vastupidiselt lukustavad, mitte ei eralda süsinikku.”  Välja lisab: “Väikese ja innovatiivse riigina võiksime teadlikult panustada roheinnovatsiooni ja olla maailmas selles vallas teerajajaks. Puiduga on tänapäeval võimalik asendada naftast kangaid, naftapõhiseid koostisosasid ravimi ja kosmeetikatööstuses. Peaksime riigi ja ühiskonnana tervikuna panustama selle valdkonna teadusarendusse ning jätkusuutlikesse lahendustesse, mis tagaksid terve ja elamisväärse elukeskkonna ka meie lastele ning lastelastele.”

Mitukümmend miljonit eurot maksva vabaajaja veekeskuse ehitus võib Võrus edasi lükkuda vähemalt aasta võrra, sest krunt asub aktiivse turbavaru alal - ettevõtja Urmas Johanson loodab siiski aeganõudvatest uuringutest pääseda, kirjutab Lõuna-Eesti Postimees. 

Võru linnapea Anti Allase sõnul kaardistati pool sajandit tagasi Eestis turbavarusid. Magala ja kaubanduskeskuste piirkonnas asuv Luha tänava piirkond märgiti maardlate registrisse turba reservvaruna. «Tänaseni kehtib minu hinnangul ülepaisutatud nõue, et kui sellel maa-alal midagi ehitada, peab turbavaru kuidagi väärindama või kasutusele võtma – turvast ei tohi jätta ehitise alla,» rääkis Allas. «Samas on selge, et keegi linnas turvast kunagi kaevandama ei hakka: sellest ei tule niikuinii midagi välja.»

Proovipuurimised Allase sõnul otsitakse võimalusi, et saada keskuse alla jääv Luha tänava piirkond aktiivse turbavaru registrist välja. «Võru elanikud on spordi- ja vabaajakeskusest väga huvitatud ning linna huvides on, et protsess liiguks maksimaalselt kiiresti.»

Turba olemasolu on Johansoni hinnangul võimalik kindlaks teha proovipuurimistega. Kinnistu kõrval asuvate Rimi ja Maksimarketi kauplusehoonete ehitamise eel tehti tema sõnul proovipuurimised. «Kui turba paksuseks hinnati algselt kolm kuni viis meetrit, siis proovipuurimise järel selgus, et turbakihi paksus on reaalselt vaid ligikaudu meeter,» lisas ta.

Johanson tahab enne keskkonnamõju hindamise läbiviimist küsida spetsialistide käest, kas oleks võimalik teha turba olemasolu kohta proovipuurimised ja mahukatest uuringutest nii pääseda. «Hetkel on pall minu käes: tahan selgust saada, kas saab projektiga edasi liikuda lihtsamat teed pidi või tuleb valida raskem tee,» lausus Johanson. «Valides variandi B, saaks seda pikemat teed mööda kõigega juba alustada, aga tahan enne siiski välja uurida, kas on olemas ka lihtsam variant A.»

Küsimus on tema sõnul selles, kas oleks võimalik kiiremini edasi liikuda, juhul kui proovipuurimised näitavad, et Luha 16 kinnistul ei ole nii palju turvast, nagu seitsmekümnendatel aastatel arvati. «Kui aga selgub, et seal on tõesti märkimisväärne turbapinnas, võib ehitus vähemalt aasta-poolteist edasi lükkuda,» lausus ettevõtja. «Muutujaid on kogu selles võrrandis hetkel väga palju. Kui saaks mingid muutujad teada, saaks hakata võrrandit lahendama.»

Aktsiaselts Johnny plaanib ligikaudu 10 hektari suurusele maa-alale püstitada mitmeotstarbelise vabaajakeskuse hoone. Hoonealune pind oleks ligikaudu 19 000 ruutmeetrit.