Menu

Pedofiilidel ja tapjatel keelatakse nimevahetus

  • Kirjutas BNS

Teisipäeval esitles siseministeerium uut nimeseaduse eelnõu, milles kõige tähtsama muudatusena keelatakse nimemuutmine ära raske kuriteo sooritanud isikutel, kirjutab Postimees. 

Eelnõu järgi peavad mõrvarid, vägistajad, kupeldajad, terroristid ja pedofiilid ootama enda soovil nime muutmiseks seni, kuni nende karistus karistusregistrist kustub. Karistuse kustumine aeg sõltub karistuse raskusest, kuid eluaegne see keeld ei ole. Küll jääb võimalikuks abiellumise teel oma nime muuta.

Rahvastikuminister Riina Solmani sõnul aitab muudatus paremini kuritegevust ohjeldada. «Me teame ju tuntud Liis Haavelit, kes on vahetanud oma isikunime ja pannud korda uue kuriteo. Kuna tal on teine nimi, siis inimesed on läinud selle lõksu. On ka kurbi pedofiilia juhtumeid, kus inimene vahetab oma nime ära ja on võtnud täiesti teise elava isiku nime, põhjustades sellele inimesele palju ebamugavust ja kannatusi,» põhjendas Solman.

Muudatust kritiseerib lastekaitse liit, kelle hinnangul on see liiga leebe. Liidu arvates tekitab muret olukord, kus raskeid süütegusid toime pannud ja karistatud isikud saavad siiski piiranguteta nime muuta abielludes või lahutades. Liit on seisukohal, et teatud raskete ja eeskätt alaealiste vastu toime pandud süütegude puhul peab nime muutmise piirang olema kindlasti eluaegne, et vähendada tulevaste samalaadsete süütegude toimepanemise võimalikkust.

Samuti keelatakse eelnõuga ära teiste elavate isikute perekonnanime ning ees- ja perenime kombinatsiooni võtmine. Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonnajuhataja Enel Pungas ütles, et keelu eesmärk on rikastada meie keelt. «Teise inimese nime võtta ei saa. Kui tahetakse nime muuta, siis tuleb välja mõelda ikka täitsa uus nimi ja see ei tohi kokku minna kellegi olemasoleva täpse kombinatsiooniga. On lootus, et mõeldakse ilusaid eestikeelseid sõnu välja. Seda tehakse ka praegu, aga siis on see võimalus suurem,» rääkis Pungas.

Uue seadusega hakataks erinevalt praegusest lapsevanematele nime panemisel ütlema, kui nende soovitud nimi on kasutusel, et vältida nimekordusi. «Kui vanem tuleb lapse sündi registreerima, siis öeldakse vanemale, et see Peeter Paan, mida te tahate lapsele panna, on rahvastikuregistri järgi juba 30 inimesel, kas te ikka tahate seda nime. Kui arvatakse, et Peeter Paan on ikka väga hea nimi, siis see pannakse, aga vähemalt inimene teab, et selline nimi oli juba varem olemas,» sõnas Pungas.

Osasaajate ring laieneb Eelnõuga jäävad kehtima praeguse nimeseaduse üldpõhimõtted: nimi peab olema ladina tähestikus ega tohi sisaldada numbreid, nimi peab vastama headele kommetele ja isiku soole ning ei tohi olla keeruka või üldisele keelekasutusele mittevastava kirjapildi või hääldusega. Näiteks ei tohi pojale panna nimeks Briit või Budivest, tütrele Targaryen või D’Soleil. Võõrnimed peavad endiselt olema kasutusel teistes riikides eesnimena.

Uus nimeseadus annaks võimaluse võõrkeelset eesnime mugandada. Näiteks oleks võimalik Gretly mugandada Gretliks ja Garhel Kareliks. Endiselt saab lapsele panna vanaaegset nime, näiteks Loits või Tõiv. Samuti jääb võimalus panna lapsele sooneutraalne nimi.

Pungase sõnul muudab eelnõu olukorra lihtsamaks kolmandatest riikidest tulijatele. «Kui praegu saavad nime muuta ainult Eesti kodanikud ja määratlemata kodanikud, siis nendele lisanduvad rahvusvahelise kaitse saajad, kes on elamisloa saanud,» rääkis Pungas.

Ta lisas, et samuti garanteeritakse perekonnanimi kõikidele, kes seda oma päritoluriigis pole saanud. Rahvastikuminister Solman on eelnõu valitsusse saatnud ja usub, et uus seadus võib jõustuda juba aasta pärast.

LOE VEEL

LOE VEEL

15 PÄEVA ENIMLOETUD