Eesti inimeste tervis sõltub väga suurel määral soost, haridusest, sissetulekust ning elukohast ja rahvastiku tervisenäitajate parandamiseks tuleb vähendada ebavõrdsust tervises, et ka majanduslikult kehvemal järjel olevad inimesed saaksid elada kauem tervena ning panustada aktiivselt ühiskonda, selgub Euroopa Komisjoni koostatud Eesti terviseprofiilist.

Ülevaatest selgub, et Eestis on erinevused sotsiaalmajanduslike rühmade tervises ühed suuremad Euroopa Liidus (EL). „Eesti on suhteliselt madalate tervishoiukuludega saavutanud võrdlemisi häid tervisetulemusi. Mitmed tervisnäitajad on paranenud ja oodatav eluiga tõusnud enam kui üheski teises EL-i riigis, kuid teravaks probleemiks on ebavõrdsus tervises nii soo, sissetuleku, hariduse kui piirkondade lõikes. Nii elavad näiteks madala haridusega mehed keskmiselt 8,5 aastat vähem kui kõrgharidusega mehed,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Eesti riigi areng ja inimeste heaolu sõltub otseselt meie inimeste tervisest. Kuid me ei suuda saavutada paremaid tervisenäitajaid,  kui me ei tegele ebavõrdsuse probleemiga. Selleks, et inimeste keskmine oodatav eluiga võiks kasvada, peame keskenduma eelkõige just haavatavamatele sihtrühmadele ja aitama järele neid, kes on kehvemas olukorras.“

Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juhi Keit Kasemetsa sõnul on OECD-ga koostöös tehtud terviseprofiilid komisjonile väärtuslik andmete, oskusteabe ja parimate tavade allikas, mis loodetavasti aitavad kaasa nii riikliku poliitika kujundamisele kui koostööle EL-i tasandil.

„Kogu Euroopas hinnatakse üheks suuremaks ohuks rahvatervisele vaktsiinikõhklust. Samuti on jätkuvalt kõikjal probleemiks tervishoiuteenuste kättesaadavus,“ ütles Keit Kasemets. „Kogu EL-is on paljulubavaid näiteid tervishoiutöötajate ülesannete muutumisest, eelkõige seoses õdede ja proviisorite rolli suurendamisega. Samuti pakuvad digilahendused võimalusi tervise edendamiseks, kui digiüleminekus ei jäeta kõrvale neid, kellel ligipääs tehnoloogiale või digikirjaoskus väiksem. Paljud neist probleemidest on aktuaalsed ka meil Eestis.“

Eestis kulutakse tervishoiule inimese kohta 1559 eurot, mida on ligi kaks korda vähem kui EL-is keskmiselt, kus see on 2884 eurot. Seejuures tasuvad Eesti inimesed omaosalusena tervishoius 23,6 protsenti kogukuludest, EL-is keskmiselt on omaosalus 15,8 protsenti. Samuti on Eestis ravikindlustusega püsivalt katmata suur osa elanikkonnast, samas kui enamikus EL-i riikides on ravikindlustus universaalne, selgub ülevaatest.

Kuigi Eesti inimeste oodatav eluiga on kasvanud, püsivad suured erinevused nii soo, haridustaseme kui piirkondade lõikes. Näiteks elavad naised Eestis üheksa aastat kauem kui mehed - EL-is keskmiselt 5,2 aastat. Näiteks Tartumaa inimesed elavad aga 4,5 aastat kauem kui Ida-Virumaa inimesed.

Ligi pool kõikidest surmadest Eestis on tingitud riskikäitumisest, EL-is keskmiselt aga 39 protsenti. Ligikaudu 7300 surma aastas on tingitud peamistest riskiteguritest – alkoholi- ja tubakatarbimisest, tasakaalustamata toitumisest ja vähesest füüsilisest aktiivsusest.

Enda tervist heaks hindavate inimeste osakaal on Eestis üks Euroopa madalamaid ning madala ja kõrge sissetulekuga inimeste hinnangutes on suured erinevused. Enda tervist hindab heaks 53 protsenti inimestest, EL-is keskmiselt 65 protsenti. Inimeste enda tunnetatud katmata ravivajadus on Eestis suurim. 11,8 protsenti Eesti inimestest leiab, et nende tervishoiuvajadused on rahuldamata, Euroopas keskmiselt 1,7 protsenti. Selle peamise põhjusena nimetatakse pikki ravijärjekordi.

Eesti terviseprofiil valmis Euroopa Komisjoni, OECD ning Euroopa tervisesüsteemide ja -poliitika vaatluskeskuse algatuse „Terviseolukorrast Euroopa Liidus“ raames. Algatuse eesmärk on muuta tervisesüsteemide ülevaated, valdkondlikud ekspertteadmised ja parimad praktikad hõlpsalt kättesaadavaks, et aidata kaasa tõenduspõhisele poliitikakujundamisele.

Kuues üle-eestiline avatud talude päev toimub sel aastal 19. juulil, kuid nagu mullugi võtab osa talusid külalisi vastu ka päev varem.

„Avatud talude päevast on kujunenud igasuvine üle-eestiline tippsündmus, millest saab vahetult osa iga kümnes eestimaalane. Arvata võib, et suur huvi erinevat tüüpi talude tegemiste vastu püsib ka tänavu, kui nad juulikuu teises pooles taas üheks-kaheks päevaks külastajatele oma väravad avavad,“ lausus maaeluminister Arvo Aller. „See on hea võimalus vahetult tutvuda maaeluga, sellega, kuidas kasvab Eesti toit ning kui mitmekesine on siinne talutoomine. Hinnakem seda tegevust vääriliselt, sest see on oluline meie kõigi jaoks.“

„Järgmise avatud talude päeva toimumisaja kohta hakkavad esimesed küsimused saabuma juba siis, kui eelmine talupäev vaevalt lõppeda on jõudnud – eks seegi kinnitab sündmuse olulisust ka talupidajatele endile, “ ütles Põllumajandusuuringute Keskuse maaelu võrgustikutöö osakonna juhataja Reve Lambur. „Seni on avatud taludest olnud igal aastal ligemale kolmandik uued tulijad, mis on kahtlemata märk maaelu elujõulisusest ning samas aitab hoida külastaja jaoks avatud talude päeva taluvaliku mitmekesise ja värskena.“

Avatud talude päev pakub lisaks talude külastamisele ja igapäevase taluelu tundmaõppimisele hea võimaluse luua kontakti kohalike väiketootjatega, teha tehinguid taimemüüjatega, uudistada põllumajandusmasinaid ja loomi ning vajadusel saada vajalikke näpunäiteid esimeste katsetuste tegemiseks põllumajanduse või aianduse vallas. Igal talul on oma programm, millega näidatakse oma talu eripärasid.

Avatud talude põhipäev on pühapäev, 19. juuli, mil on avatud kõik osalevad talud. Taludel on võimalus olla avatud ka laupäeval, millest ürituse infomaterjalides edaspidi täpsemalt teada antakse. Näiteks eelmisel aastal olid rohkem kui pooled talud avatud lisaks pühapäevale ka laupäeval.

Avatud talude päevale registreerumine taludele, maaettevõtetele ja põllumajandustootmistele algab veebruari alguses ning peagi tuleb selle kohta ka lisainfot. Samuti toimub märtsi lõpus ja aprilli alguses kaks piirkondlikku infopäeva huvilistele, kes oma talu külastajatele avada soovivad. Infopäeval jagatakse taludele vajalikke infomaterjale ning nippe ja nõuandeid eelmiste aastate kogemustest.

2019. aastal külastati avatud talude päeva raames talusid, põllumajandustootmisi ja maaettevõtteid rohkem kui 195 000 korral, mis on 35 000 külastuse võrra enam kui 2018. aastal. Kokku avas oma uksed 311 talu.

Avatud talude päeva korraldavad Maaeluministeerium, Põllumajandusuuringute Keskus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ning Eestimaa Talupidajate Keskliit. Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.