Gjensidige tellitud ja Nielseni läbiviidud uuring näitas, et koguni 25 protsrnti inimestest ei jää haigestumise korral end koju ravima, seejuures jätkavad rohkem kui pooled inimesed haigena töötamist – seda nii töökohas kui ka kodus.

Kui 25 protsenti inimestest suunduvad haigena tööle, siis 27 protsento jääb koju, ent jätkab töötamist või õppimist. Veidi enam kui kolmandik vastanutest jääb koju ja ei tööta ega õpi sel ajal.

Suur osa haigestumistest on lühiajalised, kus õigel ajal kodusele ravile jäämine ning puhkamine võib lühendada haiguse aega ning ei pruugi ka areneda tõsiseks. Riikliku ravikindlustuse alusel ei maksta aga lühiajaliste haigestumiste eest hüvitist. Töötaja hakkab hüvitist saama alates neljandast haiguspäevast.

„Ilma kaugtöö võimaluseta on tööandjal tööturul konkurentsis täna keeruline püsida. Töötajad on ettevõtte vara. Kui keskmine külmetushaigus kestab kolm kuni viis päeva, siis töötajale on see sissetulekus arvestatav kaotus,“ tõdes Gjensidige kindlustuse personalijuht Ester Saaremets, kelle sõnul on nii riigile, töötajale kui tööandjale tänapäeval lihtne ja kasulik võimaldada kaugtöö vormi.

„Haiguslehel on vajalik olla, kui tervis on juba halb või väga halb. Paar päeva võiks töötada kaugtöö vormis, kui on kergemad külmetused või tunne, et alles hakkad haigestuma,“ lisas Saaremets. Tema sõnul tuleks senisest rohkem toetada kodust töötamise võimalust, sest sellest võidavad lõpuks nii ettevõte kui töötaja.

Uuringust selgus, et vaid seitsmele protsendile vastanutest tagatakse tööandja poolt tervisekindlustus. „Tööandja poolt pakutav tervisekindlustus vähendab haigestumisel erinevaid riske, kuid Eestis kasutatakse seda kahjuks harva,“ sõnas Saaremets, kelle sõnul võib aidata ka õnnetusjuhtumikindlustus, mis võimaldab teatud õnnetusjuhtumi korral kindlustatule eriarstile pääsemist ja päevaraha. “Õnnetusjuhtumi kindlustus aitab paljudes kohtades, kus Haigekassa käed jäävad lühikeseks,“ lisas Saaremets.

Tulevikuideaal võiks olla kombinatsioon riikliku ja erasektori kindlustustest, mis saaksid üksteist täiendada. „Reformiga muutus haigusrahade väljamaksmise kord ning see väljendus selgelt kasutatavates haiguspäevades. Eesmärk oleks kindlustuse ning ka kaugtöö abil aidata töötajatel kiiremini ja tõhusamalt haigusega toime tulla,“ lausus Saaremets.