Võrumaa sotsiaaldemokraadid valisid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) Võrumaa piirkonna uueks esimeheks Võru linnapea Anti Allase.

"Sotsiaaldemokraatide eestvedamisel on Võrumaal tehtud aastate jooksul palju häid asju ning mul on au ja suur vastutus võtta teatepulk üle sellistelt meestelt nagu Kalvi Kõva ja Ivari Padar,“ ütles Allas pressiesindaja teatel. „Me jätkame tööd Võrumaa inimeste probleemide lahendamisel ja pingutame selle nimel, et siin oleks hea elada, võimalik tööl käia ning turvaliselt lapsi kasvatada.“ 

Allase sõnul on poliitika tema jaoks inimeste muredele päris lahenduste leidmine. „Olen ühiskonna nõrgematele alati toeks ja väärtustan inimeste püüdlikkust endaga toime tulla,“ rääkis Allas. 

Mullusuvine leping 12 liikursuurtüki K9 Kõu ostuks Lõuna-Korealt saab plaanitust varem jätku, sest tänu kaitse-eelarves ootamatult vabanenud rahale otsustas riik soetada veel kuus suurtükki, kirjutab Postimees. 

Otsus langetati septembris pärast seda, kui oli ilmnenud, et mitu tänavust kaitsehanget õnnestus ellu viia arvatust odavamalt. Kaitse-eelarves vabanes seeläbi ligi 20 miljonit eurot.

«Lisanduvad liikursuurtükid saame muuhulgas tänu automaatide hanke planeeritust väiksemale kulule ning võimalusele viia mõned planeeritud laskemoona- ja sidehanked läbi USA abi eest,» ütles kaitseminister Jüri Luik Postimehele.

Mäletatavasti võitis kaitseväe uute automaatide hanke USA relvatootja Lewis Machine & Tool Company (LMT). Postimehe andmetel oli nende pakkumus konkurentide Sig Saueri ja Heckler&Kochi omast vastavalt ligi kümme ja 23 miljonit eurot odavam, ületades ilmselt ka siinsete kaitseplaneerijate ootusi. Peale selle on Ameerika Ühendriigid hiljuti aidanud Eestit suurekaliibrilise laskemoona, mereseirevahendite, luuretehnika ja sidevahendite soetamisel, mida Eestil oli niikuinii plaanis osta.

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse juhi Kusti Salmi sõnul tähendab kokkuhoid seda, et Eesti saab kasutada Lõuna-Korea suurtükkide juurdeostu optsiooni plaanitust palju varem. «See, et esimene otsus 2018. aastal oli hankida 12 relva, oli puhtalt seotud ressursside puudusega,» meenutas Salm.

Algse tehingu hind koos koolituse, hoolduse ja varuosadega oli 46 miljonit eurot. Nüüd lisanduvad kuus relva maksavad veel umbes 20 miljonit. Juurdeost tähendab, et 2023. aastaks saab Tapal asuv 1. jalaväebrigaadi suurtükiväepataljon täielikult K9tele üle minna ega pea hakkama kasutama paralleelselt kaht eri tüüpi suurtükki. Senised järelveetavad 155 mm haubitsad FH70 konserveeritakse, nende edasine saatus pole veel otsustatud.

Eestile soetatavad liikursuurtükid K9 on 10–12 aastat vanad ja peaksid teenima veel kuni 30 aastat. Kaitsevägi valib need välja Lõuna-Korea armee ligi 1200 masina seast. Enne siia saatmist läbivad relvad kodumaal regulaarse värskenduskuuri.

«Esimesed kaks liikursuurtükki tulevad Eestisse järgmisel aastal ja sealt nelja kuni kuue kaupa kuni 2023. aastani peaksid nad kohale jõudma,» täpsustas Salm.

Kas Eesti plaanib juurdeostuoptsiooni tulevikus uuesti kasutada, pole veel selge. «Meil on potentsiaalselt soov 12 ära osta, aga praegu ei ole konkreetset plaani. Optsioon kehtib seitse aastat,» sõnas ta.

Kaitseväe suurtükiväeinspektori, kolonelleitnant Kaarel Mäesalu sõnul kulutati vabanev raha liikursuurtükkidele sõjalisest vajadusest lähtudes. «Me arvutasime täpselt välja, kui palju läheks brigaadi jaoks tuletoetust vaja. 18 relva katab väga hästi ära maa-alad, mida brigaadil on vaja katta. Samuti võimaldab see eri suundades paremini tuletegevust jagada ja elada suurtükiüksusel paremini üle positsioonide vahetust,» rääkis Mäesalu.

Laiem küsimus on, mis Eesti suurtükivõimest edasi saab. Võrus paiknev 2. jalaväebrigaad kasutab praegu 122 mm järelveetavaid haubitsaid. «Meil on täna Eestis kolm relvasüsteemi: 122-millimeetrised, 155sed ja liikurid. Kolme süsteemi ajateenijatele õpetada on hirmus raske. Ideaalne pilt oleks ikkagi, et see oleks võimalikult ühesugune,» ütles Mäesalu.