„Digitaalse ühiskonna ülesehitamine algab lubavast õigusruumist ning õigusloomes tuleb kehtestada selged põhimõtted, millest digimajanduse ja e-riigi ehitamisel kinni pidada,“ ütles president Kersti Kaljulaid Berliinis Saksamaa Liitvabariigi kantslerile Angela Merkelile.

„Loomulikult toob üleminek digitaalsetele teenustele endaga kaasa ka riske, kuid digitaliseerimise eelised on suuremad kui riskid. Eesti avalik ja erasektor jagavad hea meelega oma kogemusi ning tehnoloogilisi lahendusi turvalise e-riigi ülesehitamiseks,“ lisas Vabariigi President. Pikemalt räägiti veel digitaalse identiteedi olulisusest ning kuidas seda saaks Saksamaal juurutada.

Koos arutati ka seda, milline võiks olla Saksamaa EL eesistumise fookus digitaalses valdkonnas. „Euroopa Liidust võiks saada digitaliseerimise eestvedaja, kui suudame astuda selleks vajalikud sammud: näiteks anda oma kodanikele digitaalsed isikutunnistused. Meil on juba olemas eeliseid õigusruumi näol,“ lausus Eesti riigipea.

President Kaljulaid oli ühepäevasel töövisiidil Saksamaal. Päeval rääkis ta Saksa tervishoiuministeeriumi kõrgematele ametnikele Eesti e-tervishoiust ning arutas viise, kuidas luua üle-Euroopaline avatud e-tervishoiusüsteem, mis vastaks erinevatele vajadustele ja oleks samas ühtlaselt turvaline.

Vabariigi President kohtus ka Bundestagi presidendi Wolfgang Schäublega, kellega arutas Euroopa tulevikku — sealhulgas kaitsekoostööd, Brexitit ja Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi rahastust.

Eesti Meediaettevõtete Liidu juhi Mart Raudsaare sõnul vähendab Eesti Posti hinnatõus ajalehtede kättesaadavust maapiirkondades.

"Meile öeldi, et see läheks kojukande kvaliteedi parandamiseks, et õigel ajal jõuaksid lehed kohale, aga mulle tulevad kirjad inimestelt, kes pole mõnikord saanud päevi ajalehti, juba praegu. Kui on niisugune olukord, siis inimene muidugi ei taha tellida, mis ta teeb vana ajalehega õhtul või järgmisel hommikul," ütles Raudsaar BNS-ile.

Raudsaare sõnul on aastaid räägitud, et raha suunatakse kirjakandjate palkadesse, kuid see pole taganud postiteenuse paremat kättesaadavust, samuti ei ole Eesti Posti kulutused läbipaistvad.

"Seda juttu räägitakse meile igal aastal, et kirjakandjad saavad vähe palka ja palka on vaja tõsta. See kõik on õige, nad saavadki vähe palka ja palka tulebki tõsta," ütles ta ja lisas, et pole samas täiesti kindel, kas hinnatõusust saadav raha läheb siiski täies ulatuses palgatõusuks.

Raudsaar märkis, et 2017. aastal oli kojukande miinus 2,5 miljonit eurot, kaks aastat hiljem on see suurenenud 4 miljoni euroni. Ühtlasi tõstis riik vahepeal dotatsiooni poole miljoni võrra.

"Minu jaoks ei ole see majanduspool loogiline. Riik võttis sellel aastal dividende 1,6 miljonit Eesti Postist ja samal ajal on kojukande dotatsioon 1,8 miljonit. Ehk piltlikult öeldes ühest taskust võetakse ja teise pannakse. Kas dividendide võtmine on mõistlik või äkki peaks hoopiski Eesti Posti jagama, kus on kasumlik postiäri ühel pool ja teisel pool kojukanne, mis ei ole kasumlik ja mida tuleb toetada," rääkis Raudsaar.

Meediaettevõtted on varasemalt kokku leppinud, et nõustuksid tuleval aastal 5-protsendilise hinnatõusuga, 11-protsendilist tõusu peab Raudsaar liiga suureks ning möönab, et läbirääkimised hinnatõusu osas ei lähe rahumeelselt. Tema sõnul pole nii suurt hinnatõusu kunagi varem olnud.

"Meie jaoks on praegu reaalsus see, et kehtestatakse 11,1-protsendiline hinnatõus. Sellele on kolmekuuline etteteatamise aeg ja kuna nad tahavad seda hinnatõusu aasta algusest, siis ma arvan, et nii see asi ka praegu läheb."

Raudsaar tõi välja, et hinnatõus on toimunud igal aastal ning kuna baashind on tõusnud, pole 11,1-protsendiline hinnatõus kindlasti võrreldav varasemate hinnatõusudega. "See ei ole jõukohane. Lõppkokkuvõttes tabab see tarbijat ja kõige rohkem tabab ta maaelanikku ja selle pärast võib ühel hetkel see kojukanne üsna harvaks jääda."

Suureks probleemiks on ka see, et väljaandjad ei saa olla kindlad, mis kell ajalehed kodudesse jõuavad. "Kui riik andis pool miljonit juurde ja öeldi, et see parandab laekumise kellaaga, siis praktikas mina ei ole seda näinud," märkis ta. Raudsaare sõnul tähendab see ka, et mõned väiksemad lehed võivad ilmumissagedust vähendada.