Lõuna-Eesti Haigla liitub reedel Tartu Ülikooli Kliinikumi elektroonilise haigusloo infosüsteemiga eHL - ühise infosüsteemi kasutamisega algab haiglate vahel uus etapp koostöös, mille eesmärk on tagada jätkusuutlik ja kvaliteetne eriarstiabi Võrumaal. 

Kliinikumi elektroonilise haigusloo infosüsteemi kasutusele võtmine Lõuna-Eesti haiglas võimaldab käivitada kliinikumi haiglates mitmeid uusi teenuseid, mis lisaks patsiendile parima ravi tagamisele, võimaldab haiglatel korraldada senisest paremini koostööd, arstide kaugtööd, elektroonilisi konsultatsioone ja residentide väljaõpet Võrumaal.

Ettevalmistused kliinikumi e-haigusloo kasutusele võtmiseks Lõuna-Eesti haiglas algasid 2019. aasta alguses, paralleelselt e-haigusloo juurutamisega Põlvas. Kuna Lõuna-Eesti haigla infosüsteem oli erinev Valgas ja Põlvas kasutusel olnust, tuli ettevalmistustöid teha oluliselt rohkem.

Kliinikumi juhatuse liige-infotehnoloogiajuht Kati Korm rõhutab, et Eestis on sellise mastaabiga haiglate infosüsteemide ühisele platvormile viimine esmakordne. „Kui sageli küsitakse, miks ei ole Eestis ühte ühiselt kasutatavat haiglainfosüsteemi, siis meie kogemus näitab, et see ei ole võimatu. Aasta jooksul on kõikides Tartu Ülikooli Kliinikumi haiglates võetud kasutusele ühtne haiglainfosüsteem, mis tähendab, et kõikide kontserni haiglate patsientide haiguslood on ühes programmis koos.“

Ta toob välja, et projekt viidi ellu nelja haigla koostöös, mille õnnestumise tagas intensiivne töö. „Kindlasti väärivad suurt tunnustust arstid ja õed, kes suhtusid uue süsteemi kasutusele võtmisesse tõsiselt – osalesid koolitustel, küsisid aktiivselt nõu ja säilitasid rahuliku meele. Edaspidi arendame e-haiguslugu kogu kontsernis ühiselt ja sellest võidavad nii arstid kui ka patsiendid,“ selgitas Korm.

Lõuna-Eesti haigla ravijuhi Agnes Aarti sõnul võidavad eHL-ile üleminekust kõige enam Kagu-Eesti patsiendid. „Nüüd on arstil, sõltumata sellest, kas ta töötab Tartus, Võrus, Valgas või Põlvas, otsuste tegemisel kasutada kogu meditsiiniline informatsioon, mis nendes neljas haiglas läbi aegade patsiendi kohta tekkinud on. Lisaks saab eHL Lõuna-Eesti Haigla näol kogenud partneri, kelle ettepanekud ja nõuanded tulevad kasuks süsteemi edasisel arendamisel,“ sõnas Agnes Aart.

Lisaks e-haigusloole eHL hakkab Lõuna-Eesti haigla kasutama kliinikumi IT-pilveteenuseid, mis tähendab andmevahetusi riiklike andmekogudega, dokumendihaldussüsteemi ja kliinikumi ravikvaliteedisüsteeme ja võimaldab töötada kontsernis välja uusi, ravikvaliteeti ja ravi kättesaadavust parandavaid teenuseid.

Elektroonilise haigusloo infosüsteem eHL on kliinikumis kasutusel alates 2006. aastast. Lõuna-Eesti haigla üleminekut aitab korraldada kliinikumi lepingupartner ja e-haigusloo arendaja AS Nortal. Tartu Ülikooli Kliinikum ja Lõuna-Eesti Haigla kuuluvad ühtsesse kontserni, kus tehakse mitmetasandilist koostööd tervishoiuteenuste parema kättesaadavuse ja ühtlase kvaliteedi nimel.  Eesmärkide täitmise üheks eelduseks on haiglate IT-teenuste ühtlustamine.

Laupäeval algusega kell 18.45 kuulutatakse Jõhvi Kontserdimajas toimuval Aasta Õpetaja galal „Eestimaa õpib ja tänab“ välja tänavused laureaadid. 

Haridus- ja teadusminister Mailis Repsi sõnul on rõõm on näha, et kandidaate laekub konkursile igal aastal järjest rohkem. „Me kõik märkame üha enam suurepäraseid ja erilisi õpetajaid. Mul on hea meel, et ka riiklikul tasandil on traditsiooniks saanud kord aastas õpetajate väärtustamine, teistkordselt saame seda teha riiklike hariduspreemiatega. Õpetajate panust on raske, et mitte öelda võimatu üle hinnata – suur aitäh teile kõigile!“ lisas ta.

Seitsmendat korda toimuval galal tõstetakse esile õpetajaid ja haridustöötajaid, kelle viimase kolme aasta töö ja isiklik eeskuju on oluliselt kaasa aidanud laste ja noorte kujunemisele mitmekülgselt arenenud isiksusteks ning kes on pälvinud õpilaste, lastevanemate, kolleegide ja üldsuse lugupidamise. Tänavuse gala kunstiline programm on pühendatud eesti keele aastale. Auhindamiste vahepaladena tuleb esmaesitlusele ajalooline miniseriaal kaheksas osas pealkirjaga „Mis keel see küll on“.

Aasta Õpetaja auhinnagala nominendid, kelle hulgast kuulutatakse välja tänavused laureaadid:

Aasta lasteaiaõpetaja nominendid:
• Heidi Jakobson, Eralasteaed Kaur, Lääne-Virumaa
• Irina Jefimova, Narva Lasteaed Päikene
• Kersti Kuusk, Tallinna Endla Lasteaed, Kopli Lasteaed

Aasta klassiõpetaja nominendid:
• Annika Tõnurist, Sillaotsa Kool, Tartumaa
• Merike Tiidrus, Kohila Gümnaasium, Raplamaa
• Siiri Jõgisuu, Urvaste Kool, Võrumaa

Aasta klassijuhataja nominendid:
• Inge Mälzer, Rõuge Põhikool, Võrumaa
• Kadi Kaja, Saue Gümnaasium, Harjumaa
• Triin Heinsalu, Ristiku Põhikool, Tallinn

Aasta põhikooli aineõpetaja nominendid:
• Julia Smirnova, Kohtla-Järve Maleva Põhikool, Ida-Virumaa
• Kadri Kosk, Tartu Raatuse Kool
• Rasmus Kits, Tallinna 21. Kool

Aasta gümnaasiumiõpetaja nominendid:
• Gerrit Kanarbik, Saku Gümnaasium, Harjumaa
• Kristelle Kaarmaa, Jõhvi Gümnaasium, Ida-Virumaa
• Lauri Mällo, Tartu Jaan Poska Gümnaasium

Aasta kutseõpetaja nominendid:
• Kristi Tiido, Tallinna Teeninduskool
• Meeta Heinaste, Tallinna Ehituskool
• Reet Mets, Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool

Aasta tugispetsialisti nominendid:
• Krista Leisberg, Emmaste Lasteaed Naksitrallid / Hiiumaa Sotsiaalkeskuse lastekeskus / Emmaste Põhikool
• Larissa Tsõganova, Narva Lasteaed Tareke
• Raili Lao, Haapsalu Viigi Kool, Läänemaa

Aasta õppejõu nominendid:
• Alar Kilp, Tartu Ülikool
• Kaido Kikkas, Tallinna Tehnikaülikool
• Tiia Rüütmann, Tallinna Tehnikaülikool

Aasta õppeasutuse juhi nominendid:
• Eda-Mai Tammiste, Aegviidu Lasteaed, Anija valla lasteaiad, Harjumaa
• Maarja Merigan, Tallinna 32. Keskkool
• Margo Sootla, Väätsa Põhikool (nüüd Paide Riigigümnaasium), Järvamaa

Aasta hariduse sõbra nominendid:
• Estonia SPA Hotels AS, Pärnu
• Hannes Maripuu, Tallinna Loomaaed
• Virve Õunapuu, Hageri Muuseum, Raplamaa

Aasta haridusteo nominendid:
• Liikuma kutsuv kool: pilootkoolist mentoriks, Antsla Gümnaasium, Võrumaa
• Luua Metsanduskooli õpilaste innovatsiooniprojekt „Flying Forest“, Jõgevamaa
• Piirkondlik eesti keele kui teise keele metoodikakeskus, Lasteaed Kelluke, Tartu

Laureaatidele kingitakse juba tuntuks saanud Joosepi kuju. Üheksa kategooria laureaadid pälvivad riikliku hariduspreemia suurusega 10 000 eurot. Elutööpreemia laureaadile määrab Vabariigi Valitsus 65 000 euro suuruse preemia. Tavapäraselt annavad auhinnad üle õpetajate endised või praegused õpilased.