Jahiseadus lubab vibuga küttida väikeulukeid, kuid vibukütid taotlevad loa laiendamist metskitsedele, vahendab Postimehe võrguväljaanne.

Põhjenduseks toovad jahimehed liiklusõnnetuste sagenemise asulate lähedal, kus püssi kasutada ei saa, metskitsede arvukust aga peaks vähendama.

Eestis on kuus aastat lubatud vibuga küttida väikeulukeid. Nüüd taotlevad vibujahimehed loa laiendamist ka metskitsedele.

Metskitsede arvukus on soojadel talvedel ning raielankide suurenemisel kasvanud. Sagenevad liiklusõnnetused asulate lähedal – mullu oli neid kümme protsenti rohkem kui 2018. aastal. Kokku oli kitseavariisid ligi viis tuhat.

Vibujahiklubi Mägilased juhatuse liige ja Euroopa vibujahi föderatsiooni esindaja Rita-Anette Kohava on ka varem öelnud, et vibujaht võimaldab pidada jahti piirkondades, kus on suur avariide protsent, kuid ohutuse tõttu on tulirelvaga jahi pidamaine komplitseeritud.

Euroopa Komisjon avaldas enam kui 28 000 Euroopa Liidu elaniku seas läbi viidud värske uuringu tulemused, mis näitavad, et 56 protsenti vastajatelt on viimase kahe aasta jooksul langenud vähemalt ühe pettuse ohvriks – Eesti tarbijatest on petta saanud iga kolmas.

Euroopa Komisjoni volinik õigusküsimustes Didier Reynders tõi uuringu tulemusi esitledes välja, et digitaalses maailmas on tarbijate petmised saanud igapäevaseks ning toob kaasa rahalist kahju. Sellised juhtumid kahtlemata mõjutavad e-kaubanduse mainet, kuna tarbijail tuleb oma käitumist digitaalsel turul väga hoolikalt jälgida. Reynders kinnitas, et EL-i järelevalveasutuste võimekus on tõusmas ning ka e-kauplejad, sotsiaalmeediaplatvormid ning maksete vahendajad peavad võtma kasutusele viise, kuidas tarbijat neis olukordades kaitsta.

Digitaalsete tarbijate kaitsmine oli sel nädalal toimunud Consumer Summiti peateemaks. Kõnekas on ka fakt, et iga kuues petta saanud tarbija kandis rahalisi kahjusid, mis jäid enamasti kuni 500 euro piiresse. See tähendab, et Euroopa Liidu elanikud on kahe aasta jooksul kokku saanud selliste pettuste teel kahju üle 24 miljardi euro. 

Kõige enam said inimesed petta rahaga, näiteks said võltsteated loteriivõitudest, järgnesid identiteediga seonduvad pettused ning ostudega seonduvad pettused. Väga levinud pettusekanalid on e-post ja  bännerreklaamid veebilehtedel. Kusagile ei ole kadunud ka petukõned telefonidele.

„Uuringu tulemused näitasid ka seda, et kõige enam petta saanuid leidus nendes riikides, kus on palju internetikasutajaid,“ selgitas EL tarbija nõustamiskeskuse juhataja Kristina Tammaru.

Näiteks igast kümnest seitse tarbijat Taanist on saanud pettuse osaliseks, aga Bulgaarias, kus on interneti levik oluliselt väiksem, sai petta kaks tarbijat kümnest. Eestis oli petta saanud pea iga kolmas tarbija.

„Eesti on internetilevi osas küll väga eeskujulik, aga pettasaanute arv on võrreldes teiste riikidega madalamate seas. Selle üle on hea meel,“ lisas Tammaru. Petta saanud vastajatest üle kolmandiku ütles uuringus, et varasem petukogemus mõjutab ka tema usaldust ausate kauplejate vastu e-kanalites.

Uuring viidi läbi eelmise aasta augustist oktoobrini hõlmades kõiki 28 EL-i liikmesriiki ning ka Islandit ja Norrat. Vastajateks olid vähemalt 18-aastased elanikud. Kokku osales uuringus 28 239 inimest.