EESTI ELU

Üle poole sügiskutse noortest tuli ajateenistusse vabal tahtel

FOTO: Aigar Nagel

Aasta viimase kutsumisega alustas ajateenistust  1083 noort, üle poole neist asusid ajateenistusse vabatahtlikult.

Aasta viimase kutsumisega 30. septembril ja 1. oktoobril alustas kaitseväes kaheksa kuu pikkust väljaõpet 1083 uut ajateenijat, sealhulgas kuus neidu, edastas kaitseressursside amet.

1.jalaväebrigaadis alustas ajateenistust 555 noort, nende seas kolm  neidu. 2.jalaväebrigaadi suundus 363 ajateenijat, sealhulgas kolm neidu. Toetuse väejuhatus sai väljaõppele 85 ja küberväejuhatus 80 noort.

52,4 protsenti kutsealustest tuli ajateenistusse omal vabal tahtel. Varem nii kõrget vabatahtlike hulka ei olegi olnud. Näiteks juulis oli teenima asunute seas vabatahtlike osa 40,5 ja jaanuaris 31,5 protsenti.

Välisriikidest saabus aega teenima seekord 23 noormeest. Neist enim lähiriigist Soomest, aga tuldi ka Ühendkuningriigist, Ühendriikidest, Kanadast, Norrast, Kreekast ja Küproselt.

Suurel hulgal noortest on B-kategooria juhiluba, mõnel üksikul ka C-kategooria. Valdav osa teenima asunuist on kesk- ja põhiharidusega.

Tänavu alustas ajateenistust kokku 3336 noort, sealhulgas 38 neidu.

Järgmise ajateenistusse kutsumise viib kaitseressursside amet läbi tuleva aasta jaanuari 5. nädalal ehk 27. jaanuarist 2.veebruarini.

Eksperdid: inimesed võivad pensionireformi tõttu säästud ära kulutada

Majandusekspertide hinnangul on praegu raske ennustada pensionireformiga teisest sambast loobujate hulka ja selle tegelikku mõju kogu süsteemile, seejuures leidsid nad, et inimeste madala finantskirjaoskuse tõttu on reaalne oht säästude äratarbimiseks.

Luminori Baltikumi pensioniüksuse juht Rasmus Pikkani rääkis panga pensionireformi üritusel, et praegu on selge, et teise pensionisamba reform tuleb. "Järgmine küsimus on – mis saab edasi? Seadusemuudatuse plussidest ja miinustest rääkides peame mõtlema vastutusele, mis vabadusega kaasneb. Kui mina otsustan mitte säästa, siis keegi peab ju selle kinni maksma. Kui me pensioniraha tuulde loobime, hakkame 30 aasta pärast oma lastele selgitama, et nad peavad meid nüüd üleval pidama," küsis ta. 

Pikkani hinnangul meenutab pensionireform liikluspiirangute kaotamist. "Räägime, et inimesed on targad ja mõistavad, kuidas liiklus toimib. Aga liikluses ei osale ainult mina, vaid ka paljud teised, keda mõjutavad minu manöövrid ja ka vastupidi," tõdes ta. 

Võru linn tunnustas ja tänas õpetajaid

 Fotol: Vasakult abilinnapea Sixten Sild, aasta õpetaja Asko Saarepuu, aasta õpetaja Eve Kirs, aastate õpetaja Heli Raitar, linnavolikogu esimees Ülo Tulik, aasta noor õpetaja Minni Aia-Utsal, aasta õpetaja Oksana Aasa ja linnapea Anti Allas.

Võru Kandles toimus neljapäeval pidulik vastuvõtt Võru linna õpetajatele - üritusel anti üle aasta õpetaja 2019 tunnustused.

Aastate õpetaja 2019 tunnustuse pälvis Võru muusikakooli akordioniõpetaja Heli Raitar, aasta õpetajad 2019 on Võru lasteaia Sõleke õppealajuhataja Eve Kirs, Võru spordikooli murdmaasuusatamise treener-õpetaja Asko Saarepuu ning Võru gümnaasiumi vene keele õpetaja Oksana Aasa, aasta noor õpetaja 2019 laureaat on Võru kesklinna kooli sotsiaalpedagoog Minni Aia-Utsal.

Tunnustuse saanutele andsid linnavolikogu esimees Ülo Tulik, linnapea Anti Allas ja abilinnapea Sixten Sild üle reisibüroo kinkekaardid ning meened.

Autasustamisele järgnes Koomiline kontsert "Ai Heit Mjuuzik!" ning pidulik vastuvõtt.

Aasta õpetaja konkurssi korraldatakse Võrus tosin aastat. Konkursiga soovib linn tähtsustada õpetaja rolli, tõsta esile edukate pedagoogide tegevust ning tunnustada Võru linna koolide, huvikoolide ja lasteaedade õpetajaid, kelle töö ja isiklik eeskuju on oluliselt kaasa aidanud noorte kujunemisele mitmekülgselt arenenud isikuteks ning kelle tegevus on positiivselt mõjutanud haridusasutuste, Võru linna ja piirkonna arengut. Kandidaate said esitada kõik juriidilised ja füüsilised isikud.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD