EESTI ELU

Puidutöösturid: raiemahtude vähendamine viib töökohad maapiirkondadest

Pixabay

Raiemahtude vähendamine tooks Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu hinnangul kaasa töökohtade kadumise maapiirkondadest.

Ernst & Young Baltic AS-i uuringu kohaselt on Eesti metsa- ja puidusektoriga seotud iga kümnes töökoht. Kõige suurema mõjuga on metsa- ja puidutööstus maapiirkondades, eelkõige Kesk- ja Lõuna-Eestis.

„Kui linnades tarbitakse eelkõige metsast tulevaid hüvesid nagu puidust majad ja mööbel, papist kohvitopsid või soe tuba, siis maal on mets paljudele inimestele peamine leiva lauale tooja,“ sõnas Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juhatuse esimees Jaak Nigul.

Ernst & Young Baltic AS teostatud uuring toob välja, et metsa- ja puidusektori mõju Eesti majandusele on märkimisväärne. Sektoriga on otseselt ja kaudselt seotud umbes 60 000 inimest. Kõige olulisema mõjuga on sektor Kesk-Eestis, kus moodustab 20 protsenti kogu regiooni tööhõivest. Suur mõju on sektoril ka Lõuna-Eestis, kus selle osakaal tööhõivest on 15 protsenti. 

„Metsa- ja puidutööstus on tõenäoliselt Eesti kõige digitaliseeritum tööstusharu, mis on loonud võimaluse konkureerida edukalt selliste vanade metsariikidega kui Rootsi, Soome, Saksamaa või Austria. Sellest tulenevalt on tööstuste lisandväärtus ka kõrge ja palgatase maapiirkondades üks paremaid,“ lisas Nigul. „Näiteks Võrumaal tegutsevas Toftan saetööstuses on keskmine palk enam kui 2000 eurot.“

Metsa- ja puidutööstus ekspordib aastas 2,4 miljardi euro eest kaupu ja tooteid, olles olulisim väliskaubanduse tasakaalustaja. Vaatamata oma väiksusele, on Eesti üks Euroopa suuremaid puitmajade eksportijaid. Sektoril on kandev roll maapiirkondade tööhõives ja hinnanguliselt laekub riigile sektori tegevuse tulemusel maksutuluna 700 miljonit eurot ehk haridus- ja teadusministeeriumi eelarve jagu maksutulu aastas.

Hambaravihüvitist kasutas mullu üle veerand miljoni inimese

2019. Eesti Haigekassa teatas neljapäeval, et 2019. aastal tasuti 263 650 täiskasvanud inimese hambaravihüvitise eest üle 13,4 miljoni euro.

Sagedasem hambaarstide külastatavus, hea ennetustöö ja hambaravihüvitis on aidanud paljudel pöörduda kontrolli ja alustada vajadusel raviga.

Haigekassa andmetel kasutas 40 eurost hambaravihüvitist üle 145 000 inimese. 85 eurost hüvitist, mis on mõeldud suurenenud hambaravi vajadusega inimestele, kasutasid kõige aktiivsemalt pensionärid (üle 108 000 inimese) ja rasedad (8200 inimest).

Hambaarstivisiitide kui ka hüvitist kasutanud inimeste arv kasvab iga aastaga. Kui 2018. aastal kasutas täiskasvanute hambaravihüvitist 223 600 inimest, siis mullu kasutas hüvitist 40 000 inimest rohkem.

Haigekassa esmatasandi valdkonna juhi Külli Friedemanni sõnul näitab hüvitise kasutajate kasv selgelt toetuse vajalikkust.

"Hüvitise eesmärk on võimaldada inimestel vähemalt kord aastas hambaarsti juures käia ning eelkõige toetada neid, kes majanduslikel põhjustel ei ole seni saanud endale hambaarsti visiiti lubada," räägib Friedemann.

"Sotsiaalministeeriumi analüüs näitas, et uue hambaravihüvitise süsteemi jõustumisest on oluliselt vähenenud nende inimeste arv, kes on vaatamata ravi vajadusele jätnud arstile minemata rahapuudusel. Vähenenud on ka  ebavõrdsus hambaravi kättesaadavuses, kuna hüvitis on aidanud arsti juurde neid, kes on selleks abi kõige enam vajanud," ütles sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi osakonna nõunik Kaija Kasekamp.

Kasekamp lisas, et hüvitise taastamine praegusel kujul on olnud samm õiges suunas.

Nii sotsiaalministeerium kui ka haigekassa peavad vajalikuks hüvitist tõsta ja vähendada inimeste omaosalust, mis tagaks hambaravi senisest parema kättesaadavuse.

"Sotsiaalministeerium on teinud valitsusele ettepanekud hüvitise piirmäära edaspidi veelgi tõsta ja omaosalusmäära vähendada," kinnitas Kasekamp.

Kõik ravikindlustusega täiskasvanud saavad kord aastas kasutada hüvitist haigekassaga lepingu sõlminud hambaarsti juures. Täiskasvanute hambaravihüvitist pakuvad üle 330 hambaravikabineti üle Eesti. Kõik hambaravi partnerid leiab haigekassa kaardilt.

Haigekassa tuletab kõikidele lapsevanematele meelde, et hambaarsti juurde minnes tasub lapsed ka kaasa võtta, sest neile on hambaravi tasuta ja hea suutervis saab alguse just lapseeas!

Riigikogu kiitis kogumispensioni reformi eelnõu lõpphääletusel heaks

FOTO: Aigar Nagel

Riigikogu kiitis kogumispensioni reformi eelnõu kolmapäeva hilisõhtul toimunud lõpphääletusel heaks.

Pensionireform võeti vastu 56 poolt- ja 45 vastuhäälega.

Hääletus oli seotud valitsuse usaldusküsimusega.

Seadusega muudetakse kohustuslik kogumispension vabatahtlikuks ja luuakse pensionikogujatele täiendavaid valikuvõimalusi.

Pensionireformi jõustumisel muutub teise sambaga liitumine või sealt välja astumine kõigile vabatahtlikuks. Vaikimisi jääb kõik nii, nagu on – kui inimene soovib pensioni samamoodi edasi koguda, ei pea ta midagi tegema. Kui inimene soovib sambast lahkuda, sellega liituda või lihtsalt peatada sissemaksed, peab ta esitama avalduse pangale või pensionikeskusele, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Kehtima jäävad samba senised maksemäärad: 2 protsenti inimese brutopalgast ja 4 protsenti tema sotsiaalmaksust. Uue võimalusena saavad inimesed oma teise sambasse kogutud vahendeid ise edasi investeerida. Selleks tuleb esitada vahetamise avaldus, millega tehakse teise samba fondiosakud rahaks ja kantakse see pangas inimesele avatud pensioni investeerimiskontole.

Pensioni investeerimiskontole saab kanda nii seni kogutud pensioniraha kui suunata sinna uued teise samba sissemaksed – muud raha sinna kanda ei saa. Raha väljavõtmine pensioni investeerimiskontolt toimub samadel tingimustel kui pensionifondist. See tähendab, et üldiselt tuleb oodata pensionieani, kuid vajadusel saab teisest sambast koos rahaga välja astuda ka varem.

Sarnaselt fondide vahetamisele võib inimene liigutada oma raha pensioni investeerimiskonto ja teise samba fondide vahel. Näiteks investeerida mõnda aega iseseisvalt, jõuda järeldusele, et see pole tema jaoks ehk parim lahendus ning pöörduda siis tagasi mõnda fondi.

Pensioni investeerimiskonto vahendeid saab investeerida sarnaselt tavapärase investeerimiskontoga – näiteks väärtpaberitesse ja muudesse finantsinstrumentidesse.

Pensioniikka jõudes on iga inimese enda valida, kas võtta kogu raha korraga välja või teha seda tähtajalise või eluaegse pensionina. Kui teisest sambast võetakse raha kasutusse eluaegse pensionina või pika tähtajalise pensionina, kus raha on jaotatud vähemalt inimesel keskmiselt elada jäänud aastatele, siis sellistelt väljamaksetelt tulumaksu tasuma ei pea.

Lühema tähtajalise pensioni puhul ja kogu raha pensionieas korraga välja võttes tuleb sellelt tulumaksu tasuda vähem kui raha varem välja võttes – 10 protsenti tavapärase 20 protsendi asemel. Väljamaksed ei mõjuta inimese maksuvaba tulu arvestust.

Võrreldes kehtiva korraga saavad soovijad pärast eelnõu seadusena jõustumist pensioni kogumise teises sambas lõpetada. Seda on võimalik teha kahel viisil: peatada maksed teise sambasse ja jätta kogutud raha sinna edasi kasvama või võtta kogutud raha välja, millega lõpeb ka maksete tegemine teise sambasse.

Kui inimene on sambast lahkunud, ükskõik, kas peatanud ainult maksed või võtnud kogutud raha ka välja, on tal võimalik sambaga 10 aasta möödumisel uuesti liituda. Peale seda on tal 10 aasta möödudes veel üks kord võimalik sambast lahkuda – lõpetada lihtsalt maksed teise sambasse või võtta välja ka kogunenud raha.

Kui inimene on sambast teist korda lahkunud, siis uuesti liituda ja makseid teha ta enam ei saa. Seega ei kogune inimesele teise sambasse enam raha ja pensionieas jääb talle üksnes esimese samba pension.  

Raha väljavõtmisel sambast lahkumisel tuleb arvestada sellega, et väljamakse tehakse ühes osas ja välja makstakse kogu raha, mis inimesel teise sambasse kogunenud on. Väljamakselt tuleb tasuda 20 protsenti tulumaksu, kuid maksuvaba tulu arvestust teise samba väljamakse ei mõjuta.

Inimesed, kes liituvad vabatahtlikult teise sambaga esmakordselt, saavad raha esimest korda sambast välja võtta või maksete tegemise lihtsalt lõpetada siis, kui liitumisest on möödunud vähemalt 10 aastat.

Teisest sambast võivad soovi korral lahkuda ka tänased teise samba pensionärid. Selleks tuleb esitada pangale või pensionikeskusele avaldused fondipensioni lõpetamiseks ja ühekordse väljamakse saamiseks või kindlustusandjale sõlmitud pensionilepingu ülesütlemiseks. Väljamakselt, mis teise samba pensionäridele sambast lahkumisel tehakse, tuleb tasuda tulumaks 10 protsenti.

Raha makstakse teisest sambast välja ja maksete tegemine saab alata või lõppeda kolmel korral aastas – jaanuaris, mais ja septembris. Sambaga vabatahtlikult liitumiseks ja sambast lahkumiseks, sealhulgas kogutud raha väljavõtmiseks saab avaldusi esitama hakata jaanuaris 2021. Kõik avaldused, mis esitatakse hiljemalt 2021. aasta 31. märtsiks, realiseeritakse septembris 2021.

Pensionifondid saavad sambast lahkumisest ette teada vähemalt viis kuud. Pikem raha väljavõtmisest etteteatamine aitab pensionifondi investeeringuid paremini juhtida. Raha väljamaksmisega pensionifondile kaasnevate riskide maandamiseks tõstab eelnõu ka pensionifondi arvel laenu võtmise piirmäära seniselt 10 protsendilt 25 protsendile.

Kogutud raha pensionifondist pensioni investeerimiskontole kandmiseks saab avaldusi esitama hakata 1. aprillist 2021. Nagu pensionifondi osakute vahetamise puhulgi, toimub raha pensioni investeerimiskontole kandmine 1. septembril, kui vahetamise avaldus esitatakse hiljemalt 31. juulil 2021. Kui avaldus esitatakse järgmises tsüklis, leiab vahetustehing aset 3. jaanuaril 2022.

Teise samba maksed saab pensioni investeerimiskontole suunata samuti septembrist 2021. Selleks tuleb esitada pangale või pensionikeskusele uus valikuavaldus. Maksed suunatakse ümber hiljemalt kolme tööpäeva jooksul.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD