Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) tahab lubada autode asulate õuealadel kõnniteele parkimist, Tallinna liikluskorraldusega seotud inimesed peavad niisugust seadusemuudatust mõttetuks ja on resoluutselt selle vastu, kirjutab Postimees. 

MKM-is kavandatud liiklusseaduse muudatus lubaks õuealadel autosid kõnniteele parkida juhul, kui jalakäijale jääb vähemalt 1,5 meetri laiune käiguriba. Aastate eest kehtis selline reegel kõikide kõnniteede kohta.

Liiklusseaduse muutmise seaduse üks autoritest, MKMi teede- ja raudteeosakonna nõunik Hindrek Allvee rõhutas, et tegu on alles eelnõus kirjas oleva plaanitava muudatusega ning eelnõu peab läbima veel ühe kooskõlastusringi. «Muudatuse eesmärk on muuta õuealal parkimise reeglid selgemaks. Nimelt kui kehtiva liiklusseaduse üldiste sõiduki parkimise reeglite kohaselt tohib kõnniteel parkida ainult siis, kui seda lubab vastav liikluskorraldusvahend, siis õuealal parkimisele on liiklusseaduses kehtestatud erireeglid. Nende järgi lubab kehtiv seadus õuealal parkida küll üldjuhul ainult tähistatud parklas, kuid kui tähistatud parkla puudub, siis ka teel kohas, kus parkimine ei takista jalakäijat ega muuda võimatuks teiste sõidukite liiklust. Kuivõrd tee mõistes sisalduvad liiklusseaduse kohaselt nii sõidutee kui ka kõnnitee, siis tohib kehtiva seaduse kohaselt õuealal parkida ka kõnniteel,» selgitas Allvee.

Samuti pole tema sõnul kehtivas liiklusseaduses õueala puhul sätestatud, milline on piisav ruum, mille sõiduki parkinud juht peab jalakäijale jätma. «Arvestades asjaolu, et õuealal võib jalakäija liikuda ka sõiduteel, saaks pahatahtlikult väita, et kõnniteel parkinud sõidukist saab jalakäija takistamatult mööduda ka näiteks sõidutee kaudu. Samas on jalakäijal siiski ohutum liikuda kõnniteel. Sellest tulenevalt rakendatakse muudatuse kohaselt õuealal kõnniteel parkijatele üldist kõnniteel parkimise nõuet, mille kohaselt peab kõnniteel jalakäijatele jääma vabaks 1,5 meetri laiune osa,» lisas Allvee.

Tallinna linnavalitsuses tekitas ministeeriumi plaan nördimust. «Just nüüd, kui me oleme aastatepikkuse töö tulemusena parkimiskultuuri järje peale saanud, tahab ministeerium selle kõik ära nullida ja asjad jälle teistpidi pöörata,» lausus Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf.

Tallinna transpordiameti juhataja asetäitja liikluse alal Talvo Rüütelmaa leidis, et praegune liiklusseadus reguleerib õuealal toimuvat piisavalt hästi ning niisugust muudatust pole vaja. «Praegune seadus ütleb ju selgelt, et parkimine ei tohi takistada jalakäijat. Kui me pargime õuealal asuvale kõnniteele mootorsõiduki, siis see ju ta kistab jalakäijat. Ja kui sõidukiga takistatakse kõnniteel liikuvat jalakäijat, siis seda sinna parkida ju ei tohi,» lausus Rüütelmaa.

«Mulle jääb täiesti arusaamatuks, miks sellist seadusemuudatust vaja on. Praegune seadus ütleb ju selgelt, et ei tohi takistada teist liiklejat. Ja kui nüüd leitakse, et see poolteist meetrit on alati ja igal pool õuealadel jalakäijate jaoks piisav, siis sellega päris nõustuda ei saa. Küsimus taandub sellele, keda siis eelistatakse. Kui õuealal ka jalakäijale mingit eelist ei anta, kus siis üldse? Õueala on see koht, kus jalakäija peaks tundma ennast turvaliselt ja saama liikuda,» arvas Rüütelmaa.

Telesaates "Suur lotokolmapäev" loositi kolmapäeval välja Bingo loto jackpot summas 462 334 eurot, teatas Eesti Loto.

Kahe mänguväljaga, viieks järjestikuseks loosimiseks ostetud võidupilet on ostetud internetist.

Viimati võideti Bingo loto jackpot 31. augustil, kui mängumuudatusega seoses loositi peavõit välja kohustuslikus korras. Tookordse võidu summas 380 137 eurot sai tapalanna, kes ostis pileti Tapa Grossi poest.

Selle aasta esimese kaheksa kuuga maksis Eesti Loto riigile hasartmängumaksuna spordi, kultuuri, teaduse, hariduse, meditsiini ja muude valdkondade toetuseks üle 6,7 miljoni euro. Võitudena maksis Eesti Loto samal perioodil välja 15 miljoni eurot, sealhulgas ligi 3,5 miljoni euro eest kiirloteriide võite.