EESTI ELU

Fentanüül on turult tõrjutud, kuid levivad uued ohtlikud ained

Pixabay

Kange narkootikum fentanüül on Eesti turult välja tõrjutud, kuid levima on hakanud uued ohtlikud ained, mis võivad tähendada probleemi nihkumist süstlanarkomaanialt muul viisil tarvitajate juurde, vahendas "Aktuaalne kaamera" reedel.

Kui 2017. aastal tappis narkootikumide üledoos Eestis 110 inimest, siis 2018. aastal 39. Täpset statistikat 2019. aasta kohta veel koos pole, kuid eksperdid hindavad, et number jääb 30 juurde.

Langustrendi taga on see, et politseil õnnestus mõne aasta eest tabada suuremad uimastikauplejad, kes äritsesid just surmasid põhjustava kange sünteetilise opioidi fentanüüliga.

"Pärast seda ei ole turul enam fentanüüli sellisel kujul saadaval. Üksikud müüjad on jäänud ja neid peetakse järjest kinni ja võiks öelda, et fentanüüli Eesti turul põhimõtteliselt ei ole," rääkis Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Urmet Tambre.

Politseile teeb aga muret uute narkootikumide ilmumine - näiteks Venemaalt jõuab meie tänavatele UFO-ks või vannisoolaks kutsutud alfa-PVP.

"Valge, vannisoola sarnase välimusega väga ohtlik aine muudab inimesed zombiks, hävitab organismi, kiiresti sõltuvust tekitav jne. Väga ohtlik aine. Siit kindlasti hoiatus kõigile, et kui on kristalne aine, siis tänasel päeval kindlasti mitte proovida," rääkis Tambre.

13-aastane Peeter vajab abiraha ravikonsultatsiooniks Saksamaal

Haruldast haigust põdev 13-aastane leiutaja Peeter ootab headelt inimestelt annetusena 990 eurot, et sõita Saksamaale ravikonsultatsioonile.

Peetril on diagnoositud neurofibromatoos ja selle haruldase haiguse tõttu on tal tekkinud sääreluu ebaliiges. Ameerika arstid on öelnud, et Peetri jalg tuleb tõenäoliselt amputeerida. Saksamaa arstid on aga andnud Peetrile väikese lootuse, et tema jäset saab säilitada, ning ootavad Peetrit lähipäevil Stuttgarti ravikonsultatsioonile, et koostada individuaalne raviplaan ja leida raviks parim lahendus.

Peeter on raske puudega poiss, kellel on diagnoositud von Recklinghauseni tõbi, mis on toonud endaga kaasa nägemislanguse, skolioosi ning parema sääre luude ebaliigese. See tähendab, et tema sääreluu otsad ei ole kokku kasvanud, vaid liiguvad teineteise suhtes liigesega võrreldavalt. 

Peeter on Eestis ravi saanud ja aastate jooksul on ebaliigest korduvalt opereeritud, kuid soovitud tulemuseta. Eesti arstid on Peetri aitamiseks andnud endast parima, aga kuna Eestis on von Recklinghauseni geneetilise tõvega patsiente vähe, siis napib kogemusi. Peetril vajub jalgade pikkusevahe tõttu lülisammas järjest kõveramaks, kuid ka teisel, tugijalal, on väga suur koormus ning elukvaliteet järjest halveneb. 

Lastefond toetas heade annetajate abil Peetrit ka siis, kui ta 2018. aastal Ameerikas konsultatsioonil käis.

Lõuna-Saksamaal Stuttgartis asub Euroopa tunnustatud jäsemete pikendusosteotoomiate keskus, kus tehakse Peetrile uued uuringud ning koostatakse lapsele kõige paremini sobiv raviplaan. Kui Saksamaa arstid teevad kindlaks, et Peetri jalga on võimalik säilitada, siis ootab Peetrit seal ees ka operatsioon. Kui aga mitte, siis on Peeter ise jala kaotamisega leppinud ning loodab, et hiljem proteesiga on tal lihtsam teiste lastega sammu pidada. Kaht Eesti tüdrukut on Stuttgartis juba edukalt opereeritud. 

Ravivisiidiga kaasnevaid reisikulusid haigekassa ei kompenseeri ja Tartu Ülikooli kliinikumi lastefond palub seega heade annetajate abi, et katta Peetri majutus- ja transpordikulud 990 euro ulatuses. Ka kohalik omavalitsus toetab pere ravivisiiti 180 euroga. Lähiajal selgub, milline summa ravivisiidiga seoses lisandub. Praeguseks on pere pidanud ettemaksuna tasuma konsultatsiooni eest ligi 1500 eurot. 

Peeter on ka ise püüdnud liikumispuudega inimestele omamoodi abikäe ulatada. Mõned aastad tagasi osales ta üleriigilisel noorte leiutajate konkursil, kus võitis teise koha oma leiutisega ehk vedrukarkudega, mis käsi ei põruta. Peetrist ja tema järgmisest leiutisest, kargusoojendajast, valmis lugu dokumentaalfilmide sarjas "Leiutades Eestit".

Peetrit saab aidata, tehes annetuse SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi annetuskontodele märksõnaga “Peetri ravivisiit”: 

Swedbank IBAN EE682200221015828742

SEB IBAN EE261010220014910011

Luminor IBAN EE791700017000285384

LHV IBAN EE527700771000610813

Coop IBAN EE824204278603586607

Napilt üle poole inimestest ei näe valitsuse tegevuses julgeolekuriski

FOTOD: Aigar Nagel

Napilt üle poole Eesti kodanikest leiab, et jutud valitsuse ohust Eesti julgeolekule pole põhjendatud, selgub Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud Norstati küsitlusest. 

Eelmise aasta lõpus Postimehes ilmunud intervjuus ütles president Kersti Kaljulaid, et praegune valitsus on selles mõttes ohuks põhiseaduslikule korrale, et nad seavad kahtluse alla põhiseaduse paragrahvi 12: kõik inimesed on võrdsed. Lisaks ütles president, et valitsus on ohuks ka Eesti julgeolekule, arvestades seda, et viimase kuu jooksul on siseminister kaks korda sekkunud Eesti välispoliitikasse ja asunud jõuliselt seda kujundama.

Antud intervjuust tulenevalt esitati inimestele kaks küsimust. Esiteks küsiti, kas valitsus on inimeste arvates ohuks Eesti julgeolekule ja teiseks, kas vastajate arvates on praegune valitsus ohuks Eesti põhiseaduslikule korrale. Mõlemale küsimusele oli võimalik vastata neljapalli skaalal “jah”, “pigem jah”, “pigem ei” ja “ei” ning võimalik oli tunnistada ka oskamatust neile küsimustele vastata. 

Tulemusestest selgub, et kuigi praegust valitsust julgeolekule ja põhiseaduslikule korrale ohtlikuks pidavaid inimesi on märkimisväärne hulk, siis enamuses on need vastajad, kes ohtu ei näe. Julgeoleku osas peab valitsust ohtlikuks 38 protsenti ehk need, kes vastasid “jah” või “pigem jah. Valitsust ei pea ohtlikuks 51 protsenti vastajatest ehk need, kes vastas “pigem ei” või “ei”. Künel protsendil arvamus puudus. Põhiseaduslikule korrale peab samal ajal valitsust ohtlikuks 36 protsenti, ei pea ohtlikuks 53 protsenti ning selles küsimuses ei osanud kaasa rääkida 11 protsernti vastajatest.

Norstati kiirküsitlus viidi läbi 20.-22. jaanuarini 18-aastaste ning vanemate Eesti kodanike seas ja sellele osales kokku 500 vastajat. Statistiline viga on antud valimi puhul +/- 4,4 protsenti. Norstati kiirküsitlus on esinduslik veebiküsitlus, mis viiakse läbi mõne päeva jooksul ning see selgitab välja avaliku arvamuse hetkeseisu päevakajalistes küsimustes minimaalse ajaga.

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut on 2016. aasta jaanuaris asutatud mõttekoda, mis uurib ja analüüsib Eesti ühiskonnas toimuvaid sotsiaalseid protsesse.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD